ÜLESKUTSE | Anna teada ebaseaduslikult rajatud ehitistest

Lätis põhjustas möödunud nädalal hulga arutelusid randa rajatud suvila, mis oli juriidiliselt vormistatud kui ehitusjärgus laev. Eestis avastatakse ebaseaduslikke ehitisi aastas umbes 25 – 30 tükki.

Enamasti ehitatakse ebaseaduslikult väikeehitisi nagu saunad, kuurid, kasvuhooned, lehtlad ja grillmajad. „Tundub, et maaüksuse nii-öelda peahoonete ehk elamute ebaseaduslikule ehitamistele oleme suutnud järelevalvega piiri panna,” selgitab keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Piret Reinsalu.

Emajõe ja Peipsi äärde kiputakse ilma vajalike uuringute ja seega ka ilma lubadeta rajama paadikanaleid. Lõuna-Eestis on populaarsed tiigid, mille rajamisel unustatakse, et ka nende puhul on tegemist ehitistega. Ehitised omakorda jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ka veekogus või kaldaga püsivalt või ajutiselt ühendatuna saab olla ehitis – kõik, mis vee peal ujub, ei ole automaatselt veesõiduk. Ka nende ehitiste lubade taotlemise protseduur on ehitusseadustikus ette nähtud.

„Meil on näiteks mõned „nutikad“ üritanud majale rattad alla panna ja väitnud, et tegu on sõidukiga. Meie Riigikohus on jäänud siiski teisele arvamusele,” räägib Reinsalu. Kahtluse korral tasub alati teavitada keskkonnainspektsiooni.

Milliseid vigu tehakse ehitiste rajamisel?

Piret Reinsalu, keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor

Tihti kipuvad inimesed unustama, et veekogude ääres olev ehituskeeluvöönd kehtib ühteviisi igasuguse ehitamise puhul – vahet pole, kas tegemist on elamu või sauna või aiakuuriga. Samuti tuleb kaitsealadel ehitamise puhul juhinduda lisaks ehitusseadustikule ka konkreetsest kaitseala kaitse-eeskirjast. On kaitsealasid, kus iga ehitise ehitamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja samas on kaitsealasid, kus Keskkonnaameti kooskõlastust on vaja vaid juhul, kui ehitatakse nii suur ehitis, et vajalik on ka ehitusseadustiku kohane kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Mõnikord on inimestel raske aru saada, et ehitamist piiravad seadused ja loa nõuded ei ole mitte mõeldud nende kiusamiseks, vaid meie kõigi ühise vara, looduse, kaitseks. Oleme olnud tunnistajaks olukorrale, kus ebaseaduslikult ühe kinnistu kaitseks ehitatud rannakindlustusrajatise tõttu oli paari aasta pärast vaja rannakindlustusrajatis rajada peaaegu kogu ülejäänud küla mereäärsele osale. Seda seetõttu, et jäeti tegemata vajalikud uuringud, insenertehniliselt polnud asi kõige paremini läbi mõeldud ja nii juhtuski, et ehitis, mis õige asjaajamise korral oleks olnud igati otstarbekas, tekitas hoopis hulga tüli ja kahju.

Mis puudutab laevakujulist maja, siis võib ju sellise ehitada, aga majaks jääb see ikkagi. Eesti seadusandlus on ilmselt pisut parem (julgeme arvata, et siin on ka meil oma roll, sest oleme erinevaid kaebusi teemal, kas on ehitis või ei ole ehitis, kuni Riigikohtuni vaielnud) ja ka meie kohtusüsteem on sirgema seljaga. See, kas mingi asi on ehitis või mitte, on defineeritud ehitusseadustikus, st ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.