„Siin Soomes kasutame rohkem küll soomekeelset nime Martin markkinat,“ ütleb 35. korda laata korraldava Tuglase seltsi esindaja Järvi Lipasti. Esimene Martin markkinat toimus Helsingis 1983. aastal. Eestis toimuv Mardilaat on seega hea hulga aastaid noorem. Lipasti sõnul tekitavad kaks mardilaata inimeste peades sageli segadust hoolimata sellest, et üks toimub Helsingis ja teine Tallinnas.

Mardilaadast on esialgsest väheste müügilettidega üritusest, kus Tuglase seltsi liikmed seltsitegevuse toetuseks Eestiga seotud asju müüsid, ajapikku kujunenud mitmeid päevi kestev suurüritus, mille eesmärgiks on tutvustada ja turundada Eesti erinevaid piirkondi. Tänavu on nendeks, kes ennast soomlastele Kaablitehases esitlevad, Peipsimaa ja Vooremaa.

„Seljad on kokku pannud 4 valda – Tartu, Mustvee, Jõgeva ja Peipsiääre vald,“ tutvustab Lipasti. Varem tulid tavaliselt välja maakonnad, kuid soomlaste jaoks polegi tähtis, et tegemist oleks haldusüksusega, neile on oluline piirkond. „Näiteks Lääne- ja Ida-Virumaa olid laadal paar aastat tagasi ühiselt Virumaana.“

Järvi Lipasti tunnustab laadal osalevaid omavalitsusi. „See on julge otsus siia tulla. Ja odav pole see ka mitte.“ Tuleb ju valdadel-organisatsioonidel katta inimeste reisi- ja ööbimiskulud ning pinna eest renti maksta. Tuglase selts ei ole laada toimumiskohaks oleva Kaablitehase ruumide omanik, need tuleb rentida Helsingi linnalt.

Lisaks piirkondlikele esindustele on Martin markkinal traditsiooniliselt kohal palju turismiettevõtteid, kes peavad seda Eesti tutvustamiseks Soome turismimessist isegi sobivamaks paigaks. „Nad näevad, et saavad Eestit esitleda just neile soomlastele, kes huvituvad Eestist,“ ütleb Lipasti.

Rikkalik kultuuriprogramm – muusikud, tantsijad, kirjanikud – on samuti Martin markkinate tunnuseks. Tänavu lisandub pärlina nn disainirõdu, kus astuvad üles Reet Aus, Stella Soomlais, Radis ja 4Room.

Üritus on nii võimsaks kasvanud, et järgmise aasta oma hakatakse ette valmistama peaaegu kohe, kui tänavune lõpeb. 2020. ja 2021. aasta mardilaadal on teemapiirkonnad juba olemas, kuid 2019. aastaks on olnud partnerit keeruline leida, sest vallad alles harjuvad haldusreformijärgse olukorraga. Pakkumisi on tehtud, aga kindlat vastust üheltki Eestimaa nurgalt või kandilt veel pole. Seega, kes tunneb, et tahaks end Soomes ja soomlastele tuntumaks teha, peaks Tuglase seltsiga nüüd ja kohe ühendust võtma.