Eelmisel neljapäeval tuli regionaalminister Siim-Valmar Kiisler oma reformikavaga ajakirjanike ette. Foto: Karin Kaljuläte

Nädala pärast selgub, kas sügisel saab valida saadikud vaid 20sse omavalitsusse või tänane seis jätkub.

Eelmisel neljapäeval tutvustas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler oma uut haldusterritoriaalse reformi kava valitsuse kabinetiistungil.

Vaja on 35 ametnikku

Seaduseelnõu sisu on lihtne: üheski tulevases omavalitsuses ei tohiks olla vähem kui 25 000 elanikku, välja arvatud Hiiumaa, kus elab vähem rahvast.

Iseseisva haldusüksusena säilivad vaid need linnad, kus elab üle 40 000 elaniku. Praegustest valdadest saavad osavallad. Iga tulevase suurvalla eelarve saab olema umbes 375 miljonit krooni.

Seletuskirjast ilmneb, et igas tulevases vallas jagub tööd 35 ametnikule. Nimekiri algab vallavanemaga ja lõpeb arendusspetsialistiga. Vahepeale jäävad sellised ametimehed nagu arhitekt, hankespetsialist, tervishoiu-, muuseumi-, raamatukogunduse, teehoiu- ja turismispetsialist.

Arvestades, et praegu on kõikide omavalitsuste valitsemiskulud 700 mln kr, saaks riik 10% kokkuhoiu puhul reformist 70 mln kr vaba raha.

Huvitava momendina seisab eelnõus, et loodavad suured omavalitsused saavad jaguneda alles pärast 2013. aasta kohalikke valimisi.

Sügisel tuli regionaalminister reformiideega veel üksi välja, kuid seekord toetas tema etteastet nn raskekahurväe ettevalmistustuli.

27. veebruaril läkitas riigikontrolör Mihkel Oviir haldusreformi viivitamatut vajadust rõhutava kirja kõikidele Riigikogu ja valitsuse liikmetele. Koopia jõudis ka kõikide valla- ja linnajuhtide postkastidesse. Toetava avalduse tegi õiguskantsler Indrek Teder.

Tempo tuleb metsik

Ajagraafik, mille Isamaa ja Res Publica Liit läinud nädala neljapäeval koalitsioonipartneritele esitas, on enam kui pingeline.

President peab "Haldusterritoriaal­se korralduse reformi seaduse" juba 29. mail välja kuulutama. See aga tähendab, et Riigikogu peab seda kohe kiireloomuliselt menetlema hakkama.

Pärast seda, kui Riigikogu on seaduse vastu võtnud, tuleb küsida ka rahvalt ja omavalitsustelt, mida nemad arvavad. Tähtpäevaks on pandud 20. juuni.

20. juulil, kui valimisteni jääb täpselt 90 päeva, peaks valitsuse määrus jõustuma. 18. oktoobril jõustuks uus haldusterritoriaalne korraldus ise. Paar päeva veel, ja ongi käes 20. oktoober.

Kui kõik nii läheb, nagu minister Kiisler loodab, toimuvad valimised mitte enam 227 vaid kõigest kahekümnes omavalitsuses: viieteistkümnes maakonna suuruses vallas ja viies suuremas linnas.

"Reformierakonna seisukoht saab kujuneda siis, kui on olnud võimalus selle põhjaliku plaaniga tutvuda ja kõigi osapooltega arutada," vastab Andrus Ansipile läkitatud küsimustele erakonna avalike suhete juht Silver Pukk.

Puusalt ei tulistata

"Kindlasti on hea, et see plaan nüüd lõpuks olemas on. Põhjalikult analüüsimata ja kiirustades ei saa nii suurt ja tervet Eestit puudutavat reformi hinnata. Kõik, kes seda teevad, tulistavad n-ö puusalt. Plaani tuleks arutada parlamendifraktsioonide tasemel, kaasates ka omavalitsuste esindajaid," edastab Pukk Reformierakonna seisukoha.

Teise koalitsioonipartneri, sotside juht Ivari Padar tõdeb: "Iga mõistlik ini­mene saab aru, et maakondade tasemel pole olnud koordineeritud tegevust küsimuses, kuhu ehitada üks või teine kool, kultuurimaja ja spordihoone."

Samas tunnistab Padar, et talle ei meeldiks, kui kaoksid ära nimed "maakond" ja "vald" või kui Võru maakonna asemele tuleks Võru vald. "Aga Rõuge vald võiks olla küll. Kenasti ei kõla ka "osavald"," ütleb Padar.

Juttu haldusreformi kiirest ärategemisest peab Padar aga IRLi valimispropagandaks. "Enne tänavusi kohalikke valimisi ei ole see võimalik. Asi vajab palju pikemat ettevalmistusaega. Teisalt pole mul midagi selle vastu, kui 2011. aastal viiakse üheaegselt läbi Riigikogu ja kohalikud valimised."

Vastus saabub kolmapäeval

Teisipäeva keskpäeval, kui Tallinnas arutasid asja maavanemad, ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Maalehele: "Kui eelmisel korral heideti mulle ette, et põhimõttelisest arutelust ei piisa, on vaja väga konkreetset plaani, siis nüüd on väga konkreetne plaan laua peal."

Minister rõhutas, et valitsuse pressikonverentsil kinnitasid nii peaminister kui rahandusminister, et reformi tulemusena teenuse kvaliteet paraneb.

"Nüüd peaks ütlema, kas sobib või ei sobi. Ja kui sobib, siis milliste tingimustega."

Selgus peaks saabuma tuleva nädala keskpaigaks.