Foto on illustreeriv Foto: Ilmar Saabas

Ahistava jälitamisega on tegu juhul, kui teine inimene, kelleks võib olla praegune või endine pereliige, kolleeg või tuttav, aga ka täiesti võõras inimene, kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tõttu kannatanu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud.

Sellise tegevuse tõkestamiseks oli seni võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd võib ahistava jälitamise korral pöörduda ka politseisse.

Avalehele
1 Kommentaari