Tõnu Vetik Foto: Argo Ingver

Kõigepealt tasub tähele panna seda, et Väimela kanalaga seoses peavad ühel kinnistul plaane kaks erinevat ettevõtet.

Kui suure, 360 000 õrrekana mahutava kanala arendamisega tegeleb OÜ Lõuna-Eesti Talumuna, siis kahtluseid äratanud ehitusluba on väljastatud hoopis ettevõttele OÜ Jäneselaane, kelle arendusele on määratud ka poole miljoni euro suurune PRIA-toetus.

See kanala peaks ettevõtte sõnade kohaselt mahutama 39 900 kana, mistõttu poleks tarvis ette võtta ka mahukat keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Kuigi ehitustöödega pole alustatud, siis võiks seda põhimõtteliselt kohe teha ning tööde valmides kanad sisse tuua. Hetkel on ebaselge veel mõlema arenduse tulevik.

Sellenädalasel Võru vallavalitsuse istungil moodustati komisjon, et välja selgitada, kas OÜ-le Jäneselaane aasta eest antud ehitusluba ning sellele eelnevad projekteerimistingimused on õiguspärased või mitte. Ühtlasi asus asja protsessima kogukond, kelle esindajad kaebasid vallavalitsuse sarnastel põhjustel halduskohtusse.

"Kahel liinil aetakse sama asja. Tegelikult oleksid nad võinud kaebuse ka kohalikule omavalitsusel esitada," räägib Võru vallavanem Kalmer Puusepp, kelle sõnul näeb vallavalitsus mõlema endaväljastatud haldusakti juures nüüd korralikke vigasid.

Ta ütleb, et projekteerimistingimused on väljastatud ühe hoone rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks. Ehitusloas räägitakse aga uue hoone ehitamisest teise asukohta. Sellisel juhul oleks pidanud algatama detailplaneeringu.

Vallapoolne viga tekkis Puusepa sõnul seetõttu, et vallavõim vahetus ning kui esimese dokumendiga oli tegelenud eelmine koosseis, siis ehitusloale andis allkirja tema, kõigi asjaoludega täpsemalt tutvumata.

"Me ei saa haldusakti kohe kehtetuks tunnistada seepärast, et haldusmenetluse järgi tuleb toimida teisiti. Peame enne kuulama, mida OÜ Jäneselaane ütleb. Samas näeme, et nad on esindajaks võtnud advokaadibüroo, mistõttu on raske öelda, mis edasi saab," sõnab vallavanem.
Võru vallavanem Kalmer Puusepp.
Foto: erakogu

Varem köögiviljakasvatuse ja tibude noorkanadeks kasvatamisega tegelenud OÜ Jäneselaane omanik Ats Albert ütleb, et tal tekkis huvi munasektorisse minemise vastu siis, kui nägi, et kohalikust munast on turul puudus.

Õigusabibüroo poole pöördus ta seetõttu, et oleks vallaga läbirääkimistel piisavalt pädevust määrustes ning õigusaktides orienteeruda.

„Erinevad ehitajad ütlesid kohe, et uue ehitamine on grammikene soodsam kui vana rekonstrueerimine. Kui me uue hoone teeme vana asemel praktiliselt sama koha peale, siis ma ei näe, et seal oleks midagi teistpidi pööratud või hooned mitu korda suuremad. Tegelikult on uus hoone mahult väiksem kui olemasolev,“ sõnab Albert.

„Olen kinnistu ostnud, riski võtnud ning rehkendustes arvestanud nii sellega, et Lõuna-Eesti Talumuna kanala sinna tuleb ning ka sellega, et seda ei tule. Suuremalt ette võttes oleks asi muidugi efektiivsem,“ räägib Jäneselaane esindaja, kelle plaanitav kanala piirduks tema sõnul 39 900 linnuga.

Mis saab suurest kanalast?

OÜ Lõuna-Eesti Talumuna plaanitava "hiidkanala" nimetuse pälvinud arenduse jätkumine ootab seda, et vald detailplaneeringuga edasi läheks. Praeguseks on Võru vallavalitsus aga mõista andnud, et ettevõte võiks kanala rajamiseks kaaluda muid kohti kui Väimela, kus kanala segaks kõrvalolevat kutsehariduskeskust ning suurt metallitöötlemisettevõtet.

Väimela kanala arendaja Tõnu Vetik rääkis nädala algul, et nad on nõus alternatiive kaaluma, kuid midagi kindlat veel otsustanud pole.

"Kui vald leiab võimaluse pakkuda alternatiivseid kohti, mis võiksid sobida, siis oleme nõus mõtlema. Siis peaks olema ka kindlus taga, et seal samasugust vastuseisu ei tule. Seejärel otsustame, kas soovime jätkata. Kui nad ütlevad aga, et alternatiive polegi, siis otsustame, et kas läheme asjaga siiski samas kohas edasi või loobume üldse," rääkis Vetik.

Võru vallavalitsus võttis protestijate vastuseisu kuulda ning on koostamas volikogule eelnõud detailplaneeringu lõpetamiseks. Nad loodavad eelnõule volikogu toetust neljal põhjusel:

Esiteks – rahva kogutud allkirjad suure kanala vastu;
Teiseks – kanala kõrval asuva AS Rauameistri pöördumine, kus samuti põhjendatakse, miks kanala nende tööd negatiivselt mõjutaks;
Kolmandaks – kinnistu kõrval asuva Võrumaa kutsehariduskeskuse vastuseis;
Neljandaks – haridusministeeriumi vastuseis.

Alternatiivset asukohta pole vallal OÜ Lõuna-Eesti Talumunale pakkuda. Detailplaneeringu lõpetamisel on ettevõttel aga võimalik haldusakt vaidlustada. Kui kohus seepeale ütleb, et kohalikul omavalitsusel ongi nende argumentide põhjal õigus planeering lõpetada, siis asi lõppeb. Kui kohus ütleb, et need neli asjaolu pole piisavad, tuleb arvatavasti menetlust jätkata.

"Kui detailplaneeringuga jätkame, teeme uuringud ära ja peame selle vastu võtma, siis olen peaaegu kindel, et selle vaidlustab kogukond. Ükskõik, kumba pidi teeme, on oht, et see vaidlustatakse. Kusjuures kogukonna vaidlustamine on suurem tõenäosus. Oleme aru saanud, et ega OÜ Lõuna-Eesti Talumuna ei taha ka elu eest asjaga edasi minna ning kogukonnaga tülitseda," sõnab Võru vallavanem Kalmer Puusepp.