Maalehe fotograafi objektiivi ette on Vigala Sass jäänud 2001. aastal koos Ehitus-projekteerimisbüroo Monoliit juhatuse esimehe Jaak Reinmetsaga. Foto: Raivo Tasso

Liivi sõnul tunnevad nad Sassiga muret Eesti traditsioonilise pärimuskultuuri säilimise pärast, mis on seoses pealetungivate kristlike mõjudega hääbumas. "Toetame põlise loodususundi ja maailmavaate säilimist - meie oma juurte, oma pärimuste, kultuuri ja keele säilimist," loetles Liiv ajalehele Meie Maa valdkondi, mille elushoidmiseks fond on loodud.

Tema sõnul nägid nad fondi kuus aastat tagasi asutades, et Eesti 10 000-aastase ajalooga pärimuskultuur on ohus. "Soovime fondiga elus hoida seda ürgset kogemustepagasit, mis rohkemal või vähemal määral meid taas oma juurte juurde suunab," ütles Liiv, kelle sõnul toetab fond mitte lihtsalt rahvakultuuri, vaid just seda osa sellest, mis on asutajate jaoks südamelähedane.

Liivi sõnul on suur valukoht ka põliste pühade pidamise võimaluse puudumine neil, kes ei järgi kirikukalendrit. „Selleks, et teaksime töölt päeva vabaks küsida, tuleks vanu pühasid rohkem uurida," rõhutas Liiv.

Sellel aastal saab kuni 3500 krooni suurust toetust taotleda kõigile projektidele, mis aitavad edendada mittekristlikku ja põlisusundile toetuvat rahvakultuuri. Summa on igal aastal erinev, kuna sõltub Eesti Rahvuskultuuri Fondi kogutavate intresside määrast.

Fond loodi Rahvuskultuuri Fondi juurde 2002. aastal, esimesed 15 000 krooni annetasid asutajad Aleksander Heintalu ja Elo Liiv, ülejäänud raha on kogunenud annetajate abiga.