Selle kapi eest EMil hõbeda pälvinud Rain Toming tuli Võrumaa kutsehariduskeskusesse puidutöötlemise tehnoloogiat tudeerima just seetõttu, et saada kõrgharidus. Foto: Raivo Tasso

Rain Toming on osavate kätega nutikas noormees, kellele meeldib puutöö. Tema oskused pärjati tänavustel Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills hõbemedaliga.

Praegu valmistub Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise tehnoloogia eriala teise kursuse tudeng kaasaegses puidutöökojas järgmise aasta maailmameistrivõistlusteks.

“Mujal ei saa sel alal kõrgharidust, nii et valikut ei ole,” põhjendab Rakverest pärit Toming, miks ta otsustas Väimelas asuva kooli kasuks.

Tisleri asemel tehnoloog

Kuigi nime järgi pole tegu kõrgkooliga, antakse seal kuuel erialal rakenduslikku kõrgharidust. “Mujal oleks saanud õppida tisleriks, kes on lihtsalt tööline, aga siin saab kõrgharidusega tehnoloogiks,” rõhutab noormees.

Kui järgmisel sügisel sooviksid Tominga taolised noored Võrumaa KHKs puidutöötlemise tehnoloogia alal kõrgharidust omandada, ei pruugi neil seda võimalust enam avaneda.

Haridus- ja teadusministeerium tahab kutsekoolides rakendusliku kõrghariduse andmise ära lõpetada. Eesmärk on korrastada süsteem, edaspidi saaks kõrgharidust ainult kõrgkoolist ja kutseharidust kutsekoolist.

“See on otsustatud juba 2006. aastal kõrghariduse strateegia tegemisel,” selgitab ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

Praegu annavad rakenduslikku kõrgharidust kaks kutsekooli – lisaks Võrumaa KHK-le ka Tallinna majanduskool. Senised tudengid saaksid koolid ära lõpetada ja diplomi kätte, aga uusi sügisest enam juurde ei võetaks.

“Eesmärk on see, et kool saaks oma tugevusi realiseerida,” märgib Laidmets.

“Kuidas saab ministeeriumi üks osakond minna Riigikogu tahte vastu!?” imestab Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.

Nimelt oli Riigikogu kinnitatud kõrghariduse strateegia eelnõus sõnaselgelt kirjas, et Võrumaa KHK-le tehakse erand ja seal jätkatakse riikliku tellimuse alusel rakenduskõrghariduse andmist.

Tegu on ju ainukese Kagu-Eestis asuva kooliga, kus saab omandada kõrgharidust.

Asi otsustati nii, et nutikad maanoored ei peaks Tartusse või Tallinna tarkust taga nõudma minema, vaid neil on võimalik õppida kodu lähedal. Lõviosa õppuritest pärinebki Võru-, Põlva-, Tartu- ja Valgamaalt.

“Püüame siinsetele noortele anda rakendusliku kõrghariduse, et nad jääksid siia elama. Muidu tühjeneb piirkond veelgi,” selgitab direktor. “Rakenduslik kõrgharidus on suunatud tööturule ja meil on selles edu olnud.”

Võrumaa KHK tehnoloogia ja IT lõpetajatest on kõik oma valdkonda tööle läinud. Tegelikult on tulevased spetsialistid nii nõutud, et pärast esimest kursust on ettevõtted juba noored endale rabanud, nõnda et poisid teevad praktikad ja ka lõputöö kindlas ettevõttes. Samasse firmasse tööle siirdumine on seega loogiline jätk.

“Ülikoolid on meie kõrval poisikesed, sealsetest bakalaureustest leiab tööd vaid 50 protsenti,” lisab direktor.

Otsus tehti ministeeriumis

Võrumaa KHKs on kõrgharidust antud 12 aastat. Praegusest 883 õpilasest pooled on tudengid ja teine pool kutseõppurid.

Õppekavades on suur tähtsus praktikal ja selleks on suurepärased võimalused koolile kuuluvas kaasaegses puidu- ja metallitöökojas. Seal käivad praktikal ka maaülikooli Tartu tehnikakolledži tehnotroonika tudengid. See on sarnane eriala nagu Võrumaal mehhatroonika.

“Ma ei saa aru, kuidas tegi haridusministeerium maaülikooli juurde täpselt sama eriala nagu meil siin!” imestab Linnus.

Viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on ministeeriumi kõrghariduse osakond pühendanud direktori sõnul talle ühe tunni. Oktoobri lõpus kutsuti ta välja ja teatati, et rakendusliku kõrghariduse andmine nende koolis kaob ära.

“Praegusel reljeefsel ajal on koolijuhil raske diskuteerida, kui teda otsuse langetamise juures ei ole,” ütleb Linnus mõrult.