Puhas puutuhk on aias tänuväärne abiline. Ometi tuleb teada, kuidas seda kasutada, vastasel juhul võib taimed kiduma panna või hoopis ära tappa.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Mahlakuu, ka mäha-, linnu- ja vetekuu.
Mõnikord olen aiakülaliste käest ühe kitsaste lehtedega põõsapussaka juures küsinud, et kellega võiks tegu olla. Ega ikka naljalt ära arvata osata, ja kui ütlen, et tegu on tammega, on üllatus päris suur.
Seekord on MTÜ Rahvarõivas ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ulatanud terekäe nii üle aja eelmisse ja üle-eelmisse sajandisse kui ka üle aia ehk siis naabritele Soomes ja Lätis ning võtnud korraldada ühe uhke näituse, millel nimeks ongi „Terekäsi üle aja ja aia“.
Kaunviljad on iidsetest aegadest tuntud kui kõrge toiteväärtusega toiduaine, mis pealekauba säilisid hästi, nii et kuivatatud ube, herneid ja läätsi sai kaasa võtta ka pikkadele reisidele.
Kevad on kohe käes ja lindudel algamas pesitsusaeg. Inimkaaslevad linnud hoiavad ikka inimeste ligi ning ka oma pesad ehitatakse sageli inimeste elupaikade lähedale, nii et neist majaomanikele tüli tõuseb. Selle ennetamiseks tasub juba varakult valmis olla.
Enne aiahooaja algust on kasulik meelde tuletada, et haiguste ja kahjurite ennetamiseks saab palju ära teha juba enne istutamist.
Kui kevad areneb aeglaselt, tundub, et aiatöödega läheb aega veel küll. Aga esimeste soojade päevadega muutub looduse tärkamine aina kiiremaks.
Varakevadisel taimede ettekasvatamise ajal on meil loomulik valgus väga napp. Taimelambist saab ettekasvatusel uskumatult suurt abi.
Lihavõttepühad tähistavad Kristuse surnuist ülestõusmist vaikse nädala pühapäeval.
Kuusel on väga eriline roll nii looduses kui ka inimeste jaoks. Kuusepuul on meile pakkuda nii materiaalset kui ka vaimset tuge. Tal on tähtis osa traditsioonidel ja rituaalidel, toetab meid kurbadel leinasündmustel ja toob rõõmu jõulupuuna.
Lihavõttepühadeks tahaks kodu kuidagi erilisemaks muuta. Kevadised lilleseaded ja ajatatud oksad on omal kohal, värvilised munad samuti. Ka isetehtud värvilised linnukesed võib sättida pidulauale või riputada toekamale oksale.
Nii väga tahaks juba aiatöid teha, aga natuke tuleb veel kannatada. Märtsis jõuab oma tööriistad üle vaadata ja ehk midagi käepärasemaks kohendada. Väga häid abivahendite ideid saate Filip Johanssoni äsja ilmunud raamatust „Aianipid. 70 nutikat taaskasutusideed, mis lihtsustavad aiatöid aasta ringi“...
Eesti looduses üks kummalisema välimusega taimi on vareskold. Õigemini on nüüdseks eristatud siinmail suisa kaks vareskolla liiki: mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum) ja nõmm-vareskold (D. tristachyum).
Veebruari keskpaiku, keset ahvena jääpüügihooaega toimus Merekülas ahvenapidu, kus kalastajad võtsid mõõtu ja selgitati välja jääaugu kuningas 2024.
Väga vähestel õnnelikel on oma koduaia piires oja. Heal juhul võib olla sirge kraavijupp, kui sedagi. Väike vooluveekogu krundil on luksus omaette. Kevadise suurvee aegu ilmub ojakesi aga mitmele poole.
Lihtsa villase eseme saab omanäoliseks muuta tikandiga.
Ammustel aegadel peeti kalastusel tabatud ahvenat suisa õnnekalaks, sest kui esimesel püügil oli saagiks ahven, tähendas see head ennet kogu püügihooajaks.
Teleriekraani suurimateks vaenlasteks on tolm ja mustus, kuid ka selle eemaldamisega võib ekraanile viga teha. Samas vajab iga ekraan regulaarset puhastamist.
Haita-Maarit Zahharov on koerakasvatajana aastate jooksul uutesse kodudesse saatnud kümneid ja kümneid kutsikaid ning annab nõu, kuidas uue pereliikme tulekuks valmistuda.
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke oma lemmikuid viima steriliseerimisele ja kastreerimisele, et vältida soovimatuid järglasi, jooksuaja põhjustatavat stressi ja ebameeldivat käitumist.
Paljudele Kagu-Aasias puhkamas käinud inimestele on tuttav väljend Bali Belly. Rõõmsa kõlaga sõnapaari taga ei peitu aga midagi toredat, vaid see vastik kõhuhaigus on toonud palju pahandust.
Talvised temperatuurid ja lõikav tuul võib kahjustada meie nahka ning muuta selle kuivaks, ketendavaks ja punetavaks. Kas sina tead, kuidas hoida oma naha nähtamatut kaitsekihti?
Puidu ilust on palju räägitud, kuid kõige paremini pääseb see mõjule puidust valgustitega, mille õrnõhukesest seinast valgus läbi kumab. Sellise tulemuse saavutamine on peen käsitöö, mida võiks võrrelda kirurgi omaga.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Kiire kasvu ja efektse välimuse pärast on meie kodudes järjest rohkem hakatud kasvatama bambuseid, mis botaanilise nimetusega tegelikult on Sanderi draakonipuu (Draecena sanderiana).
Vaatamata kliima soojenemisele, on meie piirkonnas ikka veel vaja kanda sooje kindaid. Ja miski ei sobi selleks paremini kui villased kirikindad, olgu siis sõrmikud või labakud.
Mis võiks olla mõnusam, kui pikalt kestvast talvest vaid mõne sammuga troopikasse jõuda? Just seda pakub Tallinna loomaaia uus Kagu-Aasia vihmametsa maja.