RAHVAKALENDER | Kolmekuningapäev lõpetab jõulud

Pikk pühadeaeg saab kolmekuningapäevaga ühele poole. Oma nime on see päev saanud sellest, et tol päeval tulid kolm hommikumaa tarka või kuningat vastsündinud Jeesuslast kummardama.

Eestlased on kolmekuningapäeva jõulupühade ning nääripäeva kõrval nimetanud ka kolmandateks jõuludeks.

Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti need kokku ning viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele, kes said jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa.