RAHVAKALENDER | Paavlipäevast hakkavad kõrred lund vihkama

Paavlipäev, mis on nime saanud uskmatust Saulusest tõsiusklikuks saanud Pauluse järgi, oli tuntud peamiselt saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal.

Nagu tõnise- ja küünlapäev mandril, nii märgib paavlipäev saartel talve keskpaika ja poolitab talvised toiduvarud. Ka ilmaended ei erine oluliselt teistest südatalvepäevadest: päikesepaiste ennustab head suve, rikkalikku viljasaaki ja head heinaaega. Sajuse ilma järgi kardeti haigusi ja surma.

Paavlipäeva töökeelud puudutavad enamasti putukate hävitamist ja tõrjet.