Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks.

Tõnisepäeval ennustati suviseid ilmu ja viljasaaki – kui sel päeval niigi palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, tuleb kena aeg. Pool inimeste ja ka loomade söögivarust pidi selleks päevaks veel alles olema.