RAHVAKALENDER | Tõnisepäev on talvepoolitaja

Tõnisepäev oli muiste koduloomade hea käekäigu jaoks oluline päev. Omavahel olid segunenud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnniga seonduvad kombed.

Püha Antonius oli sigade kaitsepühak, kuid ka teisi koduloomi peeti sel päeval meeles. Kariloomi mindi tervitama ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa.

Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks.

Tõnisepäeval ennustati suviseid ilmu ja viljasaaki – kui sel päeval niigi palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, tuleb kena aeg. Pool inimeste ja ka loomade söögivarust pidi selleks päevaks veel alles olema.