Tänavune festival on seotud legendide teemaga ja olen toonud pisut rohkem esile Hiiumaa legendaarseid inimesi nii tänapäevast kui ajaloost, lisaks on uusi kontserdipaiku, uusi õpitubasid ja loomulikult täiesti uus programm koos põnevate esinejatega, kes varem Hiiumaal käinud pole.

Mida tänavune programm pakub?

Programm on põnev, tihe ja mitmekülgne. Festivalil saab pillidest kuulda nii väikekandleid kui lõõtspilli, nii viiulit kui torupilli, nii parmupilli kui vilesid, nii karmoškat kui akordeoni ja palju teisi instrumente. Erilise parmupillikavaga esineb Cätlin Mägi.

April Verch Kanadast saab kindlasti olema väga ilus ja põnev kuulamine ning ka vaatamine, sest April on osav stepptantsija. Olavi Kõrre ja Balkan Horo, kes laupäeval pealaval avalöögi annavad, õpetavad oma esinemise ajal ka Balkani tantse.

Tooksin välja ka noori muusikuid - Folkmelody, Risti rahvamuusikud, Alguses Oli Duur ning Hiiumaa oma noored Riste Sofie Käär, Anna Elisabeth Remmelg ja Remo Lepamaa.

Lisaks muusikale saab minna loodusmatkadele ning avastada Vohilaidu ja Vanajõe orgu, kirikukontsertide päeval saab tutvuda erinevate kirikutega. Lisaks on õpitoad, laat, tegevused lastepesades, kuhu tulevad külla nii rännukoer Klaus Lottemaalt kui ka Kärdla Nukuteater. Tegemist jagub ka Keskkonnaameti telgis. Nii et vaatamist-kuulamist on küllaga.

Kas teil on aastate jooksul välja kujunenud ka mõned esinejad, kes ikka ja jälle tee teie lavalaudadele leiavad?

Päris 15 aastat järjest pole keegi käinud, aga peaaegu kõigil festivalidel on kohal olnud Jaak Johanson ning paljudel ka Robirohi ja Untsakad.

Mida peaksid inimesed silmas pidama, enne folgile tulekut?

Võib-olla lihtsalt seda, et Hiiu Folgile tulek on nagu küllatulek, mis tähendab, et rõõmustame igaühe üle ja ootame hing avali, aga palume arvestada ka meie festivali kodukorraga. Festival on alkoholivaba, mis tähendab, et alkoholimüüki meil ei toimu ja festivalile ei tohi tulla ka oma alkoholiga.

Et kõik ennast festivalil hästi tunneksid, palume loomad koju jätta, kus ka neil on parem ehk siis lemmikloomadega festivalile ei saa. Palume arvestada teistega enda ümber, hoida loodust ja üksteist ning võtta kaasa rõõmus meel!

Kui inimesed nüüd otsustavad, et tahavad Hiiumaale tulla, siis kas praamipileteid, ööbimiskohti ja folgipileteid on veel saada?

Jaa, festivalipassid on eelmüügis veel väga hea hinnaga. Kohapeal saab osta ka päevapileteid. Praegu leiab veel kõike, mida vaja ja kes hätta jääb, võib meie poole pöörduda. Aitame!

Viimasel ajal on olnud palju juttu keskkonnasäästlikkusest ja ühekordsete toodete tarbimise vähendamisest. Kuivõrd keskkonnasõbralik on Hiiu Folk?

Hiiu Folk on algusest saadik olnud ehk üks Eesti prügivabam festival. Sorteerime prügi, mida tegelikult väga ei tekigi, sest oleme palunud ka toitlustajatel ja müüjatel arvestada sellega, et kasutataks vähem pakendit. Näiteks on meil festivalil ka jäätis müügil lahtiselt mitte pakendiga. Lastepesades ja festivali kujunduses kasutame taaskasutusmaterjale, esinejatele pakume pudelivee asemel Hiiumaa arteesia vett.

Kui te esimese Hiiu Folgi korraldasite, kas te uskusite, et tuleb ka kümnes ja viieteistkümnes folk?

Kunagi ju ei tea, kuhu välja jõuad ja kui pikalt midagi teha saab, aga iseennast tundes, julgen öelda, et uskusin küll. Ma ei ole allaandja, isegi, kui tuleb ette takistusi.

Mida Hiiu Folk teile endale andnud on?

Palju rõõmu, palju uusi oskusi, palju tuttavaid, palju häid kolleege, teadmist, kellele saab loota ja kes on päriselt su sõbrad, palju raskeid hetki, mida ületada, palju julgust, palju enesekindlust, palju ilusaid ja imelisi hetki.

Hiiu Folk on õpetanud mulle palju nii Hiiumaa kohta kui ka iseenda kohta. Kui oled ühe asja n-ö sünnitanud ja sellega järjepidevalt tegelenud, oma aega ja energiat panustanud ning hingega sellele pühendunud, siis vist on tegelikult raske leida seda, mida Hiiu Folk ja need aastad andnud pole...

See on olnud suur osa minu elust ja selle perioodi jooksul olen ka ise palju muutunud ja kasvanud, nii sisemiselt kui väliselt. Kui alustasin, olin 25-aastane, täna olen 39. Olen sirgunud tütarlapsest naiseks ning saanud emaks. Ka Hiiu Folk on küpsenud ning leidnud oma koha Eesti kultuurimaastikul ning inimeste südameis.

Te olete nii eelmise kui ka tänavuse folgi korraldanud pisitütre kõrvalt. Kuivõrd keeruline on see olnud?

See aasta on olnud tõesti väga raske, sest kaks aastat on juba see vanus, mil laps tahab väga palju suhelda ja koos mängida ning päevaund on tal vaid paar tundi. Eks unevõlg on suur, sest palju tööd on tulnud teha enda une arvelt, kuna lapse arvelt aega ei raatsi võtta ja ega ta väga ei laseks ka.

Lisaks on Hiiu Folgi korralduslik külg selline, et põhitöö teen aastaringselt praktiliselt üksi ning abivägi ehk meeskond liitub festivali ajaks. See töö on väga mahukas. Palju toetab see, et meeskonnas on mitmeid n-ö vanu olijaid, kes juba teavad, kuidas festivali ajal asjad käivad ning saan neile loota ja kui juba festivalini oleme jõudnud, siis tean, et koos nendega, saame festivali väga hästi tehtud.