Eesti kaart Foto: Priit Simson

„Ümmarguselt 20 aastat planeerimist, arutelusid ja vaidlusi, kuid nüüd on see tehtud,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab haldusterritoriaalset reformi kokku võttes. „Kui enne ühinemisi oli meil alla 5000 elanikuga omavalitsusi 169, siis nüüd on neid vaid 15. Lisaks on ühinemiste tõttu omavalitsuste elanike arv kasvanud keskmiselt kolm korda. Ainuüksi need arvud näitavad, et meie tänased omavalitsused on võimekamad ja suudavad täita kõiki neid ülesandeid, mida me neile koos rahaga juurde oleme andnud, sealhulgas ka maavalitsuste omi.“

Haldusreformi seadus ja kriteeriumid jõustusid 1. juulil 2016. aastal. Seejärel oli kriteeriumidele mittevastavatel omavalitsustel aega kolm kuud, et alustada ühinemisläbirääkimisi teiste omavalitsustega. Peale seda tähtaega jäi omavalitsustel aega 2017. aasta alguseni, et valmistada ette ühinemised, esitada ühinemistaotlus maavanemale, kes seejärel edastas need valitsusele kinnitamiseks. Kui seadusesse kirjutatud tähtaegu ei täidetud, tegi valitsus selle aasta veebruaris omavalitsustele ise ühinemisettepanekud, misjärel said omavalitsused esitada tegemata toimingute kohta oma põhjendused.

Vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele makstakse ühinemistoetust kokku ligi 65 miljonit eurot. Järgmisel aastal makstakse sellest välja 28 miljonit eurot ja ülejäänud osa on laekunud juba sel aastal või makstakse 2019. aastal. Ühinemistoetusi kasutatakse enamasti investeeringuteks, kuid ka omavalitsusjuhtide hüvitiste ning ametnike koondamistasude maksmiseks. Lisaks kasutatakse toetust ka erinevateks tehnilisteks töödeks, näiteks omavalitsuste siltide vahetuseks.