Maastikuarhitekt Sulev Nurme tõdes, et Anija mõisapargi kujunemislugu on väga põnev. „Uurides ajaloolisi materjale selgus, et parki on arvatavasti 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil mitu korda ümber tehtud. Tänases pargis on säilinud nii varasem Prantsuse stiilis pargiosa kui ka hilisem Inglise stiilis park,“ ütles Nurme. Sulev Nurme kinnitusel on Anija park üsna liigirikas, eriliseks teevad pargi aga paar detaili. „Näiteks lõunapoolses pargimüüris asub vaateava –nn clairvoyee, kust avaneb piki vanema pargiosa kesktelge vaade peahoone tagafassaadile. Tähelepanuväärne on ka nelinurkne paviljon Inglise pargi osas, millest on säilinud kahjuks tänini vaid tagaseina müür. Põnev on ka kogu Anija mõisasüda oma säilinud hoonestusega tervikuna ,“ tõdes Nurme.

Anija pargi taastamise eesmärgiks on säilitada kaitstavaid liike, elupaiku ja taastada Anija mõisapargi bioloogiline mitmekesisus ning tagada pargi kui mälestise looduskaitseliste väärtuste esile toomine. Ühtlasi taasluuakse ja tuuakse esile ajalooliste struktuure, et võimendada tänaseks juba kaduma hakkavaid pargi isikupäraseid rajatisi. Näiteks taasluuakse esiväljakul algselt paiknenud kaevumaja, ringtee ja sellega seotud haljastus, tagaaia regulaarne teede võrk, lillepeenrad ja kõrghaljastus ning tuuakse välja ajalooline allee. Põhieesmärgiks on kõigi väärtuslike ajalookihistuste säilitamine. Anija valla ja Sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nägemuses hakkab nii mõis kui selle ümber laiuv park lähitulevikus veelgi tugevamalt teenima pärandkultuuri keskuse eesmärki nii kohalike elanike kui ka külaliste jaoks. Uuendatud ja korrastatud parki nähakse kui loodusõppe paika kooliõpilastele ja oma ala professionaalidele, aga ka kohta, kus tulevikus korraldada mitmesuguseid haridus- ja kultuuriüritusi.

Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa sõnul on Anija mõisa taastamise nimel tehtud järjepidevat tööd alates 2014. aasta algusest, mil üle 150 kohaliku inimese kogunesid talgutele, et päästa mõisapark võsastumisest ja prügist. „Pargi uuendamine on väga oluline sündmus ja sellega lõpetame ligi sajandi kestnud perioodi, mil pargi ilu säilitamiseks ei ole oluliselt panustatud,“ lisas ta.

Mõisapargi taastamistööd saavad alguse käesoleval kuul ning vältavad kuni 2016. aasta lõpuni. Tänavu sügisel on põhieesmärgiks vaadete avamine ja võsalõikus, järgmise aasta kevadel võetakse ette teed, haljastus ja vertikaalplaneerimine ning suve hakul planeeritakse sademevee süsteem ning puhastatakse tiigid.

Anija mõis kuulub Anija vallale, mis on üks suurimaid omavalitsusi Harjumaal, kus elab ligi 6000 inimest. Anija vald on tuntud eelkõige imekauni Kõrvemaa maastikukaitseala, Anija kultuurimõisa ja tegusate kohalike kogukondade poolest. Vallas tegutseb Eesti üks parimaid käsipalliklubisid ning pikaajaliste paberi- ja tselluloosi tootmise traditsioonidega ettevõte. Anija valla keskuseks on Kehra, kus on mugav ja kiire rongiühendus Tallinnaga.

Anija mõisapark taastatakse Ühtekuuluvusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.