FoodDocsi meeskond. Foto: EAS

Tegemist on tüüpilise, moel või teisel inimestele toiduks sobivat kraami müüva ettevõtte nn enesekontrolli põhipaketiga, kus peab üksipulgi olema kirjas kogu söögikraami käitlemise protsess, alustades sellest, kuidas porgand või redis peenramaal kasvab, lõpetades sellega, kuidas neid söögikohas hakitakse ja serveeritakse.

Niisugune kollektsioon dokumentidest peab olema igal ettevõttel, mis kaupleb toiduainetega. Kusjuures ei ole põhimõttelist vahet, kas tegemist on juba tehases pakendatud võileibu müüva kioskiga või tipprestoraniga – olemuselt on dokumentatsioon kõikidel sarnane ja kohustuslik ning aeg-ajalt veterinaar- ja toiduamet (VTA) selle olemasolu ning vastavust tegelikule olukorrale ka kontrollib.

Kuu aja töö valmis tunniga

Eks loomulikult peab müüdav toit olema ohutu, samamoodi on iseenesest mõistetav ka see, et ohutust peab saama konkreetselt ja kiiresti tõestada. Peab see ainult nii tülikas, aeganõudev ja tüütu olema?

„Toiduohutuse ja enesekontrolli dokumentide n-ö põhipaketi kokkupanemine võtab erialaste teadmistega inimesel paar-kolm nädalat, võhikul aga kuu-kaks. Kusjuures spetsialist küsib selle töö eest 500–1000 eurot,” kirjeldab Katrin Liivat.

„Toit peab olema ohutu, see on selge, ja sestap on ka enesekontroll ning toidu tarneahela jälgimine vajalik. Tekib aga küsimus, miks see protsess peab olema nii bürokraatlik.”

Katrin Liivati ja tema äripartneri Karin Reppi peas hakkas idanema idee luua veebipõhine programm, mis sobiks ideaalselt asendama toidumüügiga või toitlustamisega tegelevate asutuste senist mahukat paberimajandust. Nii sündis poolteist aastat tagasi digitaalse toiduohutuse haldamiseks mõeldud veebirakendus FoodDocs, mille esimese prototüübi arendasid välja Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskond koostöös Mectoryga, millele EAS on andnud 40 000 euro suuruse innovatsiooni- ja arendusosaku ehk alustava ettevõtte toetuse ning mis võitis tänavuse ettevõtluskonkursi Ajujaht, pälvides 30 000 euro suuruse peaauhinna ja 3000 euro suuruse eriauhinna kui edukaim naisjuhiga tiim.

Liivati sõnul on FoodDocsi idee lihtne – loogilist rada mööda tüüpküsimustele vastates ja lünki täites saab sisuliselt tunni ajaga ära korraldada nädalatepikkuse pusimise ning saada ettevõttele korrektne ja ka VTA poolt aktsepteeritav enesekontrolli plaan, mida edaspidi on juba lihtne muuta, täiendada ja muul moel jooksvalt hallata. Näiteks lisada laborianalüüside tulemusi, uusi toorainetarnijaid, uut sortimenti, teistsuguseid menüüsid jne.

Mida suurem ettevõte, seda kiiremini tulemuslik efekt peaks ilmnema, näiteks tanklaketi puhul, mil mitukümmend müügipunkti, millest igaühe kohta käivad mõistagi standartnõuded, aga samas on kõigil neil ka oma eripära ja dokumentidele, n-ö spetsiifilised ääremärkused. Kui tegemist on tühjalt kohalt alustava ettevõttega, võimaldab sama rakendus lisada toiduohutuse paketile ka tegevusloa taotluse või majandustegevuse teate ning saata see otse VTA-le.

Tegijad loodavad rahvusvahelisele edule

Kirjeldatud osa on kasutajatele tasuta. Siinkohal tekib muidugi küsimus, millele siis FoodDocsi loojad oma äriplaani üles on ehitanud, kui n-ö turuhindades vähemalt pooltuhat eurot maksev teenus klientidele tasuta ette serveeritakse?

„Tõsi, toiduohutuse ja enesekontrolli jälgimise dokumentide põhipaketi eest me raha ei võta. Tasuliseks läheb asi siis, kui ettevõte hakkab seda edasise tegevuse käigus haldama, sellesse täiendusi ja lisandusi tegema või mõnda põhipaketiga haakuvat rakendust kasutama,” selgitab Liivat. „Praegu ongi meie eesmärk saada võimalikult palju kliente, kes asja vastu huvi tunnevad ja alguse ära proovivad. Ja eks selle kõrval arendame ka FoodDocsi tasulisi teenuseid.”

Liivati sõnul saab süsteemi lülitada ka personali haldamise, samuti elektroonilised saatelehed, tootmisdokumendid, automaatse teavituse õigusaktide muutmisest ja päevakorda tõusvatest kohustustest ning pideva ülevaate tegutsemiskohtadest.

FoodDocsi kasutajaid on kogunenud praeguseks üle kolmesaja, aga neid lisandub kolm-neli päevas, nagu kinnitab Katrin Liivat, märkides, et liitujaid on nii toitlustusasutuste, hulgi- ja jaemüüjate kui toidutootjate seas. Ta usub, et FoodDocsi suur äriedu peitub mastaapsetes rahvusvahelistes projektides.