Angerjamaimud asustatakse nii Võrtsjärve kui teistesse järvedesse riigi rahaga ja püügiõiguse tasu näol soovib riik osa kulutustest kaluritelt tagasi saada.

Eesti Maaülikooli kalavarusid uurivate teadlaste hinnangul aga rändab angerjajärvedest ligi 60–70% asustatud angerjatest merre tagasi. Sellepärast taotlesid kalurid keskkonnatasude seaduse muutmist, et tasuda asustusmaterjali kulutustest vaid selle osa eest, mis jääb pärast väljarännet kaluritele väljapüüdmiseks.

Nüüd on keskkonnatasude seadusesse tehtud sellekohane muudatus.

EMÜ Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, kes oli üks kalurite õiglase püügiõiguse tasu kehtestamise toetajaid, ütles, et see oli mõistlik otsus, sest teistes riikides ei nõuta kaluritelt nii suurt püügiõiguse tasu, nagu see oli kehtestatud meil. Järvalti sõnul on sellest kaluritele kindlasti abi.

Leo Aasa, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna juhatuse liige kinnitas: “Kuna meie maks on nüüd väiksem, saame investeerida ka uutesse püünistesse, paatidesse ja ettevõtmistesse. Siiamaani oli püksirihm trimmis, esimene asi oli suur riigimaks ära maksta.”

Aasa lisas, et üks probleem on kaluritele veel jäänud. Millegipärast on kutseliste kalurite püügivahend nakkevõrk lisatud ka harrastuskalurite püügivahendite nimekirja. Seda võimalust kasutavad ära ebaausad harrastuskalurid, kes teevad nakkevõrkudega salapüüki.

Kutseliste kalurite püügivahendite üle on kindel kontroll, kuid harrastuskalurite nakkevõrkude arvu ei uurita. Kalurite arvates peaks nakkevõrkudega püük olema lubatud vaid kutselistele kaluritele.