Apteegilahingu päästerõngas: käsimüügiravimid võiks toidupoodi müüki lubada?

Toidukauplustest ja teenindusjaamadest käsimüügi­ravimite ostmise võimalus on Skandinaavia riikides aastaid levinud olnud, see ei ole toonud kaasa klientide riskikäitumise kasvu, väidavad jaekaupmehed. Eestis puudub apteekide arvukusest hoolimata turumajandusele iseloomulik hinnakonkurents.

Ajal kui apteekide ühendus ja proviisorid omavahel maid jagavad, ei rutta sotsiaalministeerium, ravimiamet ega poliitikud apteegireformi veel prügikasti viskama, et mitte uisapäisa ravimifirmade survele alluda.

Läinud nädalavahetusel pakkus Eesti Apteekide Ühendus välja, et kavandatava apteegireformi käiku võiks muuta nii, et tegutsevad apteegid jätkavad vanaviisi, loodavatele aga kohaldub proviisorist omaniku nõue. See aitaks ära hoida apteekide massilise sulgemise, öeldakse Eesti Proviisorite Kojale tehtud ettepanekus.
Küll aga ei tea keegi, mis toimub praegu proviisorite peades ning kas paljud neist ei oota just nõuetele mittevastavate apteekide sulgumist, et siis hakata vabanenud turule ise apteeke looma.
Maaleht uuris, kas nüüd ravimite kättesaadavuse halvenemise hirmus ei oleks taas aeg kalevi alt välja võtta käsimüügiravimite müügi võimaldamine supermarketites ja tanklates. Teema oli laiema arutluse all aastapäevad tagasi, ent kui siis oli jutuks pelgalt lihtsamate ravimite kättesaadavuse mugavus, siis nüüd võiks sellest saada apteegireformi päästerõngas.