“Kuule, poiss, vaata silma ka!”

Medali kaela saanud nooruk vilksab tuka alt Johannes Kerdile kiire pilgu, haarab diplomi ja lipsab teiste juurde rivvi.

Pigem võtab mürakas poiss väiksemal jalast kinni ja keerutab teda ümber pea või hüppab teiste peale külakuhja, kui et pikalt oma huvialast jutustama hakkab.

Palju mugavam on matil vastast käänata, kui rahva ees autasu vastu võtta!

Aga kes matil tubli on, harjub sellegagi. Ei poe enam medaliga vaikselt nurka ning vaatab rahumeeli kaamerasse.

Kogemustega maadlejad armastavad see-eest väga rääkida. Aastatepikkusest treeningust tulnud enesekindlus ja usk endasse laseb julgesti silma vaadata, tugevalt kätt suruda ja öelda mis mõttes.

Maadlusturniiri esimesel päeval kavas olnud kehalised katsed lasksid hiilata ka neil, kes matil tehniliselt alla jäid.

Kuna maadluses on vaja nii jõudu, painduvust kui kiirust, siis kõigil neil aladel end proovile pandigi.

Poiste füüsiline areng on erinev, ning see, kui kõik alad hästi välja tulevad, ei taga siiski matil veel kuldset tulemust.

“Mina polnud nooremana ühelgi alal tugev. Matil aga õnnestus päris häid kohti saada,” räägib Koeru mees Toomas Tammik. “See ongi selle ala võlu, et tarkuse ja nutikusega võid matil saada eelise ka siis, kui vastasel on füüsilisi eeliseid.”

Asjad on nii ja ka teisiti. Näiteks üheksa-aastane kleenukesevõitu Martin Põld tõmbas Paides küll 15 korda lõuga ja hüppas hoota kaugust 1.81 m, kuid oli oma kaalukategoorias kehaliste katsete päeval ikkagi alles kolmas. Järgmisel päeval oli aga just tema see, kes poodiumi kõrgeimail astmel seisis.

Õiguskantsler Indrek Teder, kes samuti finaale vaatas, arvas, et maadlus on tänapäeva “pehmes” Euroopas olemuselt juba üsna erandlik – ei otsita seal kompromisse ega kõigile sobivaid lahendusi.

“See on veel üks väheseid kontaktalasid, kus minnakse ikkagi konkreetse vastasega kokku eesmärgiga teda võita,” sõnas Teder. “Tulemus sõltub ainult enda pingutusest. Kui tööd ei tee ja ei pinguta, siis võitu ei saa.”

Ära karda kaotust!

Sportlikku võitlustahet ja oskust targalt maadelda tõi välja ka treener Riho Mäe.

Kui vastane tema tütrele Epp Mäele halva enesetunde pärast loobumisvõidu andis, läks isal nägu tõsiseks. “Kaotust ei maksa kunagi karta, lõpuks õpib sellest palju rohkem kui võitudest,” sõnas ta.

Epule sel korral maadlusturniiril konkurentsi pakkuda polnud, kuigi ühe teise koha ta küll sai – kätel käimises. Sellel alal oli Nipi spordiklubi poiss Aimar Andruse Epust tublisti kiirem. Arvestades aga seda, et vähesed võistlejad suutsid 18 meetrit kätel ära kõndida, ei saa tulemust ka kehvaks lugeda.

Kuna tegu on võitlusliku alaga, tuli ette ka väiksemaid traumasid, kus vajati jahutuskotte ja ka vatti tuli veritsevatesse ninadesse toppida.

Kohati oleks aga tarvis läinud hoopis taskurätte. Väiksematel võistlejatel kippusid silmad vesiseks ja nutuvõru suule.

Maailmameister August Englas.

Kahekordne maailmameister August Englas, kes samuti matše jälgis, arvas, et ega see halb olegi, näitab, et poiss võtab asja hingega.

“Jah, kes väikseid kapsataimi vaadates ikka oskab öelda, millisest saab suur tugev kapsapea ja mis vaikselt ära närbub,” ütles ta maadlejaid hinnates. “Eks väikeste poistega on keeruline ka, neid tuleb alguses väga tasa ja targu juhendada, et maadlustuju ära ei kaoks.”

“Parem las natuke nutab pärast kaotust, raskem on sellistel maadlejatel, kes on väga äkilise ja temperamentse loomuga ning punkte kaotades närvi lähevad,” arvas Tapa maadlusklubi treener Martin Piksar.

Kui aga sellised poisid ala juurde jäävad, õpivad nad tasakaalukust ning saavad edaspidiseks eluks ka hea füüsilise põhja.

“Maadluses on vaja enesevalitsust ja tarkust, füüsilise poole pealt akrobaatikat, tasakaalu ja jõudu. Kõik need on vajalikud ja kasulikud,” märkis Piksar.

Tapa maadlusklubis käib praegu ligi 80 huvilist, kuid Piksari meelest võiks neid rohkemgi olla. “Üle Eesti on see probleem, et vanad treenerid lõpetavad, aga uusi pole peale tulemas. Samas oleks väga kahju, kui maadlus alana hääbuks.”

Veel hiljuti käis Tapal maadlemas ka palju tüdrukuid, kuid nüüd on see laine vaibunud.

Riina Visnapuu Väike-Maarjast, kes oma üheksa-aastasele tütrele Jonetele kaasa elas, ütles, et eks algul oli natuke imelik mõelda, et tema pisike tüdruk hakkab maadlema, kuid teisalt on plusse palju.

“Nad teevad trennis palju igasugu harjutusi ja see arendab tervet keha. Jonetele see meeldib ka ja miks siis mitte last toetada,” leidis Visnapuu.

Kõige võitluslikuma maadleja eriauhinna sai tänavu Mario Mägisalu Vändra SKPst, kes oli veel viimastel sekunditel punktidega taga, kuid läks välja riskantsele heitele ning tõusis võitjaks.

Maadlus tõusuteel

Maadlusturniiri korraldaja Jüri Ilves ütles, et tänavu tuli kohale 104 maadlejat ning neid oleks veel rohkemgi olnud, kui gripilaine poleks noori maha võtnud.

“Maadlus on Eestis praegu tõusuteel, noorte tase tegi ka sel korral rõõmu. Oleks treeneritel ikka tahtmist ja entusiasmi jaguks,” sõnas Ilves.

Maalehe maadlusturniiril anti välja ka 1000eurone stipendium perspektiivikale noorele treenerile, selle sai Jaak Tammik.

Ilves lisas, et maanoortele püütakse hoida kõik kulud nii väiksed kui vähegi võimalik, et maadlushuvi rahapuudusse ei takerduks. Tema sõnul on paljudes kohtades treeningud täiesti tasuta või väga väikese kuutasu eest. Näiteks kahepäevase turniiri tasu oli osalejale Paides viis eurot.

Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik ütles, et kindlasti tuleb järgmisel aastal ka V Maalehe maadlusturniir ning noored võivad selleks julgesti juba praegu treenima hakata.

“Toetame omalt poolt hea meelega Eestile nii olulist ala, nagu maadlus seda on, ja usume, et juba praegu on Maalehe maadlusturniiridel matil noori, kellele kord terve Eesti kaasa elab,” lausus Viidik.

Võistluse korraldas Maaspordikeskus koostöös Maalehega ja maadlusklubiga Järvamaa Matimehed. Maadlusturniiri pilte ja videoid vaata SIIT.

Jonete Visnapuu proovib kohalt kangutada Maris Nõmmistet.


KULLASÄRA

IV Maalehe ja Maaspordikeskuse vabamaadlusturniiri parimad

- Polina Sahno, SK Tapa; Ksenia Skiller, Kuldkaru; Tuule Sireli Mäe, Sakura; Epp Mäe, Sakura; Martin Põld, Kuldkaru; Holger Toots,

V-Maarja; Edvin Kin, MK Nelson; Villem Jamnes, Tulevik;

Marek Kütt, Põltsamaa; Erik Reinbok, Kuldkaru; Indrek Kivimaa, Aberg; Mario Mägisalu, Vändra SKP; Aimar Andruse, Põltsamaa; Kuldar Asu, Tulevik; Mart Omann, JMM; Hannes Käärik, Lapiti;

Evo-Richard Lode, Lapiti.

- Kaitseväe juhataja eriauhind võitluslikkuse eest − Mario Mägisalu, Vändra SKP.

- Perspektiivika noore treeneri stipendium 1000 eurot − Jaak Tammik.

- Noormaadleja stipendium 1500 eurot − Epp Mäe.

- Viktoriini võitsid spordiklubi Leo maadlejad.

Allikas: Maaleht