Vääna mõisakool Foto: Siim Lõvi

„Riiklik toetus on mõeldud mõisakoolide omanikele ja haldajatele, et arendada mõisates tegutsevaid koole ja laste hoolekandeasutusi paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks. Kujunemine atraktiivseteks turismisihtkohtadeks aitab samaaegselt tagada mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja eksponeerimise,“ selgitas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Riik on mõisakoole toetanud kahel järjestikusel programmiperioodil alates 2001. aastast. Lisaks riiklikule abile on suuremaid restaureerimistöid tehtud Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi toel. 15 aasta jooksul on Eesti mõisakoole toetatud kokku rohkem kui 18 miljoni euroga. 2016. aasta lõpuks saavad mõlemad mõisakoolide programmid läbi.

„Senitehtu on jõuliselt toetanud mõisakoolide hoidmist ja korrastamist. See on olnud hea õppetund sellest, kuidas kultuuripärandit saab kasutada uues funktsioonis. Mõisakoolidest on kujunenud tugeva identiteediga kokkuhoidev kogukond. Samuti on neid maakoole, kes end mõisakoolide kogukonnaga siduda soovivad, aja jooksul isegi juurde tekkinud,“ rääkis Jänes.

Jänes lisas, et kaks riiklikku ning kaks välisabi programmi on end igati õigustanud. „Õpikeskkonna parandamine mõjutab otseselt õpilasi ja motiveerib õpetajaid. Samuti on tasemel õppeasutuse olemasolu on üks eeldus maapiirkonda kolimisel või sinna jäämisel. Korrastatud pärand on ka turismimagnet,“ täpsustas ta.

Toetusprogrammid on eri viisidel hõlmanud kõiki Eesti mõisakoole. Praeguseks on neist koolidest restaureeritud 15, osalisi töid on tehtud enamikus koolides ning lisaks toetatud väga paljusid mõisatega seotud tegevusi, et aidata kujundada neist kohaliku kultuuri- ja kogukonnaelu keskusi.