„Diabeetiku toitumine ei erine tegelikult tervislikult toituva inimese menüüst. Tegu on tasakaalustatud toiduvalikuga, mis sobib igale inimesele, sisaldades õiges vahekorras süsivesikuid, rasvasid, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudained. Seejuures ei tohi unustada ka energiavajaduse hindamist,“ selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida,“ rääkis Tammer-Jäätes.

Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. „Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,“ tõi Tammer-Jäätes välja.