Kui olete juba liitunud mõne kaabel- või digi-TV operaatoriga, siis oletegi selleks valmis. Vastasel korral jääb teil üle otsustada, kas soovite endale digipilti koju õhu, kaabli või satelliidi kaudu. Kuna digitelevisioon levib praegu juba kõikjal Eestis, võite selle valiku teha ka kohe.

Eesti telekanalite digikujul vaatamiseks piisab, kui soetate digiboksi ehk
-tuuneri ja ühendate selle oma teleriga. Signaal jõuab teieni siis maapealse levi ehk õhu kaudu, ühegi operaatoriga liituda pole vaja.

Digiboks sobib kõigi telerite külge, millel on videosisend - auk, kuhu muidu torgatakse videomaki või DVD-mängija juhe. Nimetatud seadmed saab sel juhul teleriga ühendada digiboksi kaudu.   

Kõigil puldiga teleritel on videosisend kindlasti olemas. Kes on suutnud elus hoida vana veneaegse pildikasti, siis sellega jääb ta tõenäoliselt hätta.

Müüakse ka telereid, kus on Eestisse sobiv digivastuvõtja juba sisse ehitatud. Soodsamad digi-TV telerid maksavad pisut üle 10 000 krooni. Samas maksab digiboks eraldi poolteise kuni kahe tuhande krooni ringis.

Praegu kasutusel olevatest detsimeeterlaineala antennidest sobib suurem osa ka digiajastusse. Mõnede puhul tuleb aga lisaks hankida võimendi. Antenni sobivust saab katsetada digiboksiga.

Läbi õhu või kaabli

Analoogformaadis levib õhu kaudu kolm Eesti telekanalit, digilevis on praegu tasuta nähtavad 7 Eesti telekanalit: ETV, ETV 2, Kanal 2, TV 3, Kanal 11, TV 6 ja Kalev Sport.

Maapealse leviga digi-TV-d pakub Levira. Tema leviala katab küll suurema osa Eestist, kuid Lääne-Eestis ja saartel jäävad mõned augud siiski sisse. Paiguti võib signaali levimist takistada ka künklik maastik.

Levi konkreetses kohas saab testida digiboksiga, laenates selle näiteks mõnelt tuttavalt.

Kes tahab rohkem kanaleid näha, peab aga liituma mõne digi-TV operaatoriga. Kaabli kaudu näiteks võib digi-TV koju saada Elionilt. Seda koos Internetiga. Hinnad ja variandid on erinevad, olenedes paketist.

Signaal orbiidilt

Satelliidi kaudu levitab digipilti Viasat. Selle vastuvõtmiseks läheb vaja antenni - nn taldrikut - ja digiboksi. Kuna see vastuvõtja saab oma signaali 38 000 km kaugusel orbiidil koos maa pöörlemisega liikuvalt satelliidilt Sirius, on Viasat nähtav igal pool Eestis. Lisaks suuremas osas Euroopast. Kui näiteks juhtute kolima Eestist Ungarisse, võite oma "taldriku" ja tuuneri kaasa võtta ning uues kohas üles panna.

Ainuke tingimus on, et antenn peab olema avatud lõunasuunale, olles keeratud horisontaalist umbes 20 kraadi kõrgemale. Kui maja lõunaküljel kasvavad näiteks puud, tuleb antenn paigaldada nii palju kõrgemale, et need ette ei jää.

Viasat pakub oma antenni ja digiboksi komplektis (lisatud on ka kaabel ja kinnitusdetailid), mis maksab 3000 krooni ringis. Liituja seda summat siiski maksma ei pea. Mõne paketiga saab seadmed kaasa tasuta, teiste puhul jaguneb summa kuutasudesse. Need aga võivad, olenevalt käigus olevast kampaaniast, esimestel kuudel üldse puududa, hiljem piirduvad vähema kui saja või mõnesaja krooniga. Liitumistasu on praegu 399 krooni.

Kes oskab pistikuid ühendada ja kruvisid keerata, saab hakkama digiseadmete paigaldamisegagi. Ka häälestada pole seadmeid ülemäära keeruline, kui võtta appi kaasas olev juhend. Aga muidugi on nende tööde jaoks võimalik koju kutsuda meistrimees.


Digi-TV

Digitaaltelevisiooni puhul on kogu info, mis moodustab TV programmi,  kodeeritud digitaalsesse nullide ja ühtede jadasse - samal põhimõttel kui arvutitel.   

Digituuner on seade, mis kodeerib digitaalse signaali telerile arusaadavaks videosignaaliks.

Digitelevisiooni eelised, võrreldes analoogtelevisiooniga: pildi parem kvaliteet, rohkem kanaleid, elektrooniline TV-kava, subtiitrite ja audiote valik.