Hädaabi Foto: Andres Putting

Kuna paljude sündmuste lahendamiseks tuleb sündmuskohale saata nii politsei, pääste kui ka kiirabi, aitab üks hädaabinumber inimestel lihtsamini abi kutsuda, teatab Häirekeskus.

Seda seisukohta kinnitab ka siseministeeriumi poolt tellitud „Hädaabikõnede teenindamise rahulolu uuring 2008“, kus 85% küsitletutest leidis, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt.

Ühele hädaabinumbrile 112 üleminek algab 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval. Kõigis neljas regioonis (Lõuna-, Põhja-, Ida- ja Lääne keskuses) on valminud hädaabinumbrile 112 saabuvate kutsete menetlemiseks uued ühised töökeskkonnad.

Avalikkuse teavitamine ühest hädaabinumbrist 112 kestab sel aastal pikema üleminekuperioodi vältel ning inimestele jääb rahulik ja mõistlik aeg ühe numbriga harjumiseks. Numbrile 110 helistajad suunatakse automaatselt numbrile 112 ning keegi ei jää 110-le helistades abita. Peale pikemat üleminekuaega kaob number 110 kasutusest.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias.

Portugalis, Bulgaarias ja Maltal on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis liikmesriikides saab sellelt kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le helistamine on tasuta, ükskõik, kas helistatakse nii mobiililt või lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.