Lilles märgib, et seni oligi juba kõikjal Tallinnas rongide piirkiiruseks 70 km/h, vaid sellele raudteelõigul, mille sisse jääb ka Veerenni jalakäijate ülekäigukoht, oli piirkiiruseks seni 90 km/h. Teatavasti hukkus läinud teisipäeval just sellel ülekäigukohal jalgrattaga rongi ette jäänud Jüri Aarma.

Kuidas täpselt edaspidi jääb, on Lillese sõnul kokkulepete küsimus, üks variant on seda teha teatud piirkondades ajutiselt uute ohutusmeetmete paigaldamiseni.

"Nii reisijad kui ka kaubavedajad ootavad meilt pidevalt maksimaalsete lubatud kiiruste suurendamist, mis tähendab investeerimist raudteetaristu kvaliteeti," räägib Monika Lilles. "Kui me suudame üheskoos erinevate huvirühmadega kokku leppida, et Tallinna linnas, eriti mingites piirkondades, peaks rongidele lubatud piirkiirus olema väiksem, siis meil raudteetaristu haldajana selle vastu midagi pole. Reisijatele tähendab see sihtkohta jõudmisel ilmselt vaid minutites arvestatavat kadu."

Ta lisab veel selgituseks veel nii palju, et olenemata ka kiiruspiirangust ei saa rongid kiiresti peatuda, sest ka kiirusel 40–50 km/h kulub reisirongil peatumiseks mitusada meetrit.

"Kui rongijuht ohtu märkab, on juba liiga hilja rongi õigeaegseks peatumiseks," selgitab Lilles. "See on ka põhjus, miks võrreldes autodega jalakäijad ja sõidukijuhid peavad raudteel liikuvatele rongidele alati teed andma."