Teie aga istute ümber laua, ning juba ajal, kui vesi alles keema läheb, saate vastused küsimustele taimede ja nende toime kohta.

Nüüd ongi see võimalik – pärast seda, kui 28. septembril annavad eksami Eesti esimesed viis teetarka.

Kodumaises on samuti väge

Lihtsalt öeldes on teetargad inimesed, “kes teavad väga palju taimedest, ja seda mitte vaid nende füüsilise, vaid ka energeetilise mõju kohta”. Nii väljendab ennast Karula rahvuspargis elav ja Metsamoori pereparki vedav Irje Karjus.

Õigupoolest on just tema üks neist, tänu kellele praegu teetarkadest räägitakse. Laiemale avalikkusele Metsamoorina tuntud Karjus otsustas nimelt, et tahab aastatega taimede kohta kogunenud teadmisi ka teistega jagada.

Nii avas ta eelmisel aastal Tartus Tervise Kodu kooli, võttis vastu 40 asjahuvilist ning on nüüd uue õppeperioodi ootuses.

Teetargad, kes viivad läbi rituaali, on aga üks kooli vilju. “See on hea näide, kuidas emapiimaga saadud teadmisi uues võtmes kasutada,” selgitab Karjus.

Tema idee on lihtne: Eestis kasvavad just need põhjamaised taimed, mida siinne inimene enim vajab. Seega pole meil vaja kaugelt toodud imeasju kalli raha eest taga ajada, vaid hoopis väärtustada olemasolevat varandust, nagu Karjus seda nimetab.

“Muidugi räägitakse, et paneme ikka kaneeli, goji-marju ja Alaska mustikaid ka sisse, et see on see õige asi, mis teeb kõik vägevaks,” nendib Karjus. “Mina olen aga jäänud väga pujäänselt kindlaks sellele, et meil endal on kõik olemas.”

See “kõik” on teada-tuntud taimed nagu punane ristik, angervaks, must sõstar.

Nimekiri jätkuks mitmel leheküljel, aga peamine on, et nad kõik kannavad endas väge ja tervendavat jõudu – nii hindab Karjus.

Plaan on teha teemaja

Nüüd on küsimus selles, kas oskame seda kasutada, ja kui oskame, siis kas täiel määral.

Siit lähtubki Tervise Kodu kooli idee – õpetada huvilisi taimi tundma ja pakkuda ettevõtlusalast täiendusõpet, et lõpetanutel oleks võimalik käivitada oma loodus- või ökoteemadega seonduv ettevõtlus või täiendada seda uute värskete suundadega.

“Mul on plaanis teha Läänemaale teemaja, kus inimene saaks tervislikku toitu, konsultatsioone, massaaži ning muidugi meie oma eestimaiseid taimeteesid,” räägib Risti−Virtsu tee ääres Kullamaal elav Kaja Nargla.

Muidugi võtab see veel aega, enne käivad mõtted, alles siis teod. “Aga kuna ma nagunii tegelen massaažiga ja taimedega juba varasemalt, siis nüüd saan kõik üheks tervikuks koondada,” on Narglal siht silme ees.

Kuigi ta on juba aastaid Karjuse kõrval omandanud teadmisi taimede kohta, otsustas siiski astuda Tervise Kodu kooli herbaatika õppesuunale. Nüüd seisab temalgi ees teetarga eksam. “Inimene õpib ju kogu elu,” kostab ta vaid.

Seni aga, kuni teemaja alles hoogu kogub, viib Nargla läbi rituaale. “Ma olen teinud seda oma tuttavatele, nende tuttavatele ja nüüd plaanin seda ka asutustes reklaamida,” avab Nargla kaarte.

Tema usk kodumaistesse taimedesse on täielik: “Milleks osta kurkumit, kui sama asja saab ka saialillega ravida.”

Ent rituaali mõte pole üksnes taimede tutvustamine ravi otstarbel. “Eesmärk on elamuse andmine,” ütleb Võrus elav Anneliis Prants. “Selle kaudu saab inimene lähemale ka loodusele ja iseendale.”

Võrust vahepeal pealinna elama ja töötama kolinud naine on pärast Tervise Kodu kooli läbimist ringiga tagasi Võrus. Temagi annab nüüd eksami ning mõtleb, kuidas edaspidi oma tegemisi teetargaks olemise ja teerituaalidega siduda.

“See on miski, mida ma arendan järjest edasi, tehes samas neid asju, mida ma seni olen teinud,” ütleb Prants.

Teerituaal kohalike taimedega

“Hiina ja Jaapani teerituaalid on ju väga popid, miks ei võiks siis olla hoopis rituaal meie oma põhjamaiste taimedega,” arutleb põline pealinlane ja tulevane teetark Kadri Karula. “Miks me peaksime kummardama võõramaist, kui meil on võimalus tulla ja kummardada hoopis oma põhjamaiseid taimi.”

Ehkki Karulal on töö olemas, otsib temagi päris oma rada. Teerituaalide läbiviimine võiks olla just see. “Kuigi ma olen linnainimene, on looduse osa siinjuures väga oluline,” selgitab ta.

Karjuse sõnul on teerituaal aga vaid üks herbaatika võimalusi – kes tahab, võib taimed kududa kindamustrisse, valmistada kuuseokkalimonaadi või avada nõgesespaa.

“Vahet pole, mis inimesel pähe tuleb – meie eesmärk on neid väikesi ettevõtteid ja ettevõtjaid siduda herbaatika märgiga,” selgitab Karjus. “Ainult nõnda koos toimetades saame luua sarja, mis annab edasi Eesti maagilist loodusetunnetust.”

Naine ei salga, et temaltki on küsitud, miks ta oma teadmisi jagab, aga ta on vastanud, et tema siht on olnud teha koostööd. Karjus nõustub, et kaasmaalastel on sellest raske aru saada, sest enamasti hoitakse oma tegevust saladuses, ruume ei näidata, ideedest ei räägita ning valmis tehtule võetakse patent.

“Mõnes mõttes on see isegi õigustatud, aga samas takistab selline isetegemine sisemise mina arengut, see käib ikka koostöös teistega,” võtab Karjus kokku.

Võrus elav Anneliis Prants askeldab kannuga, teda seirab Irje Karjus.


OMALAADNE ÕPPEASUTUS

Tervise Kodu kool

- Alustas tegevust 2013. aastal.

- Õppesuunad on herbaatika ning ravimtaimed ja tervishoid isetervendajatele.

- Sisseastumise eeldusteks on huvi looduse ja ettevõtluse arendamise vastu.

- Õppetöö toimub nii Tallinnas kui Tartus.

- Õppemaks on 800 eurot.

Allikas: tervisekodu.ee