“Põlistalude väärtustamise puudumisel oleme kaotamas mitte ainult talusid, vaid koos nendega ka maa- ja talukultuuri järjepidevust,” märkis Lemming. Sellest on tema sõnul kahju, sest eesti rahvuskultuur põhineb talupojakultuuril.

Margi kasutuselevõtmisega oma kirjavahetuses saavad Lemmingu sõnul kõik Eesti talunike organisatsioonid ja talunikud edastada ühiskonnale sõnumi Eesti talu olulisusest ja kujundada talude suhtes õigemaid väärtushinnanguid.

Selleks et mark kannaks endas kõige paremini Eesti talu kohta käivat sõnumit, on margil kujutatud meie maa-arhitektuuripärandi algupäraseimat osa, eestlaste põlist elu- ja majandushoonet – rehielamut.

“Rehemaja, kus ühe katuse alla oli koondatud elamine, viljakuivatamine ja -peksmine, on ainulaadne arhitektuurinähtus, mille umbkaudne vanus on tuhat aastat. Rehemaja oli meie loodustingimuste ja talumajanduse vajadustega erakordselt hästi kohandatud elu- ja tootmishoone ning on muutunud oluliseks märgiks eesti rahvuskultuuris,” rääkis Lemming.

Margi peamisi kujundusele­mente on rahvakultuurile omane geomeetrilise mustri kujund – kaheksakand, mida tuntakse õnne ja õndsuse märgina.

Mark valmis koostöös talupidajate keskliiduga ning selle väljaandmist toetas hasartmängumaksu nõukogu.

Praegu saab marki tellida Ambla metsaühistust.