Kui nüüd uuele teekattele ka tolmu siduv sool peale saaks, võiks Triin Vissel oma Kolme Sõsara Hõrgutiste kohviku kas või maja taga teeservas avada. Foto: Mirjam Nutov


Veel esmaspäeva hommikul pidi Maalehe ajakirjanik minema Orava vallas elava Triin Visseli juurde, et rääkida Eesti igasuvisest murest – kruusateedest ja tolmust.

Suu ja silmad tolmu täis

Põhjust selleks oli enam kui küll: Visseli ja tema perekonna mure võib laiendada ükskõik millisele teisele Eestimaa majapidamisele, mis asub riigi või omavalitsuse kruusatee ääres.

“Muidugi on see igaühe valik, kus ta elab,” arutleb Vissel. “Ja kui on nii, et ma elan tee ääres ja tee tolmab, siis ongi mul siin maist kuni septembri lõpuni tolm pidevalt üle pea.”

Selleks et mõista Visseli muret, pole vaja teha muud, kui meenutada mõnda jalgsi- või jalgrattaretke mööda suvist Eesti kruusateed.

Ilmselt teab igaüks, mis tunne see on, kui ühel hetkel vuhiseb auto mööda nõnda, et tolm on veel pool tundi nii õhus kui ka retkelise suus ja silmades.

Aga elada niimoodi viis kuud järjest?

“Meie talu on metsade vahel ja oru põhjas, tuult siin eriti pole, mis tähendab seda, et tolm hõljub meil oma kümmekond minutit,” kirjeldab Vissel argipäeva. “Marjapõõsad, hoov, loomad, lapsed – kõik on tolmused!”

Et tema kodus tegutses keraamikakoda – avatud ateljee −,
tehti talu kõrval olevale riigi kruusateele ka tolmutõrjet.

Ühes keraamikakoja ärakolimisega kolis ka tolmutõrje minema ja nii on Triin Vissel
12 aastat jutti sellega leppima pidanud.

“Kuna ma teadsin, mis tunne see on, kui tolmu pole, pöördusin ametliku kirjaga maantee­ameti poole,” jutustab Vissel.

Ta saatis ametile Tuderna ja Tamme küla elanike nimel neli aastat järjest avaldusi, et talude juures tehtaks tolmutõrjet. “Ainuüksi Tuderna külas on neli talu, kus kasvamas kokku kümme last, lisaks sellele on meie talus ka loomad,” räägib Vissel.

Lõuna-Eesti tolmab rohkem

Seda enam oli naine hämmeldunud ameti vastusest, mis tegi Visselile selgeks, et ta kirju enam ei kirjutaks ning et tolmutõrjet tehakse kohtades, kus see on eelistatum ehk kus on suurem liiklus ja enam elanikke.

Visseli sõnul oleneb liiklussagedus maal aastaajast ning on suvel tunduvalt suurem kui sügisel, mil maanteeamet mõõtmisi korraldab.

“Minu ammune unistus on avada siin talus Kolme Sõsara Hõrgutiste kohvik, aga kuidas ma saan seda teha, kui tolm on üle pea?” küsib Vissel.

Nüüd kus maanteeamet lõpuks tuligi tolmutõrjet tegema, on Vissel oma perega ootusärev ja loodab, et sellest tõesti ka abi on.

“Tuderna külas tehakse tänavu tavalist kaltsiumkloriidiga tolmutõrjet, mida korratakse igal kevadel. Kui aga suve jooksul tõrje enam ei toimi, tehakse kordus,” ütleb maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt.

Ta toob välja, et tegelikult vaevlevad samasuguse mure käes ka ülejäänud Põlvamaa 628 kilomeetri kruusakattega riigimaantee ääres elavad inimesed.

Valt möönab, et kogu Eesti riigimaanteede võrku kuuluvatest kruusateedest paikneb 49% paraku just Lõuna regioonis.

Selle valguses on maantee­amet Valti sõnul seadnud eesmärgiks teha lähiaastatel tolmutõrje kõigi kruusateede ääres paiknevate elumajade juures. “Käesoleval aastal oleme jõudnud Põlvamaal seda teha juba enam kui 40 protsendi ulatuses kogu vajadusest,” teatab ta.

Samas tõdeb Tiit Valt, et vähese raha tõttu pole ilmselt võimalik kõiki vajadusi ühe aastaga katta.

Nii tulebki maanteeametil teha valikuid, kus lähtutakse kindlaks määratud kriteeriumidest nagu asustustihedus, liiklussagedus ja majapidamise kaugus teest.

Tolmutõrje seisneb lihtsalt öeldes selles, et teele paigaldatakse kruusasegu kiht, mida niisutatakse keskkonnale ohutu kaltsiumkloriidi lahusega, misjärel kate tasandatakse ja tihendatakse.

Päris ohutu sool pole

Kuigi Maalehele ütleb maanteeamet, et kaltsiumkloriid on keskkonnale ohutu, teatavad nad Visselile saadetud ametlikus vastuses, et kaltsiumkloriid hügroskoopse ainena ärritab ja kahjustab nahka, silmi ning limaskesta.

Samuti tõid nad välja, et kruusateede tolmutõrjel kasutatavad soola kogused on küll väikesed, ent soola sisaldavast kloriidist võivad tekkida kahjustused põhjaveele ja tee läheduses asuvate kaevude veele.


SOOLA VAJAVAD TEED

Kruusateede pikkus 1.01.2013

                

Riigimaanteed 5 620,05   km

Kohalikud teed 26 258,59   km

Kokku 31 878,64   km

Teadmata kattega kohalikud teed 1 535,79   km

Pinnasteed kohalikel teedel 3 668,80   km

Allikas: maanteeamet