Foto: erakogu

Nimelt avatakse täna kell 16 J.Poska gümnaasiumis näitus „Tartu rahu sünd”, kus välja pandud Tartu rahu mustandite eksemplarid ning laud, mille taga toimusid ajaloolised rahuläbirääkimised.

Homme aga esitletakse Jaan Poska nimelise kooli Tartu rahu toas raamatut „Wabaduse Rist”, kuhu koondatud ajaloolised materjalid Eesti Vabariigi esimese autasu, Eesti Vabadusristi saamisloost.

Pildialbumi stiilis kogumikus põhjalik sissejuhatus koos illustratsioonidega aumärgi kavanditest, proovitöödest ning arhiivimaterjalidest teenetemärgi tellimise ja valmistamise kohta.

Raamatu lõpus on lühikokkuvõte inglise, saksa, soome ja vene keeles.
Raamatu välja andnud kirjastuse Aasta Raamat juhatuse liige ja üks „Wabaduse Risti” koostajatest Indrek Ilomets räägib, et raamat annab sõna otseses mõttes täieliku ja seni avaldamata ülevaate Vabadusristist, kusjuures selles on keskendutud näiteks sellistele detailidele, et millistes töökodades neid riste on tehtud, kui palju neid tehti, millised erisused neil on, kuidas neid telliti jmt.

Sestap peaks värske raamat kõigi lihtsalt ajaloost huvitatute kõrval olema huvipakkuv ka kollektsionääridele. Ennekõike keskendub raamat Vabadusristi erinevate variantide süvendatud käsitlemisele.

„Ma ütlen nii, et kõigepealt on see raamat suunatud ikkagi kõigile ajaloohuvilistele ja siis kogujatele,” ütleb Indrek Ilomets.

„Raamatus on sees rohkesti kirjavahetust ja muud arhiivimaterjali, mille hankimine nõudis ikka omajagu aastaid arhiivides tuhnimist ja uurimist. Selle hulka käib ka näiteks säilinud ristide võrdlemine. Varem ei olnud neid teadmisi ja sellist võrdlusmaterjali rahva käsutuses ja sellepärast pääses liikvele ka palju sellist infot, mis pole päris tõene või on suisa vale. Varem me arvasime, nüüd teame.”

Ilometsa sõnul on nüüd ühiste kaante vahele koondatud nii asjatundjate kui kollektsionääride teadmised ja arhiividest leitud materjalid.
„Me ei keskendunud selles raamatus nendele, kes kunagi said Vabadusristi, seda enam, et nendest kavaleridest ilmus mõne aasta eest väga hea kogumik koos elulugude ja kõige muuga. Ja on eraldi olemas ka Eesti riiklike autasude ja aumärkide raamat.

Aga „Wabaduse Rist” räägib konkreetselt Vabadusristi enda ajaloost,” selgitab Indrek Ilomets. „Põhimõtteliselt on asi ju lihtne – üheksa erinevat neid oli, kolm liiki, kolm järku. Aga teadaolevalt oli neid ühtekokku 46 erinavat risti. Et sellest kõigest aimu saada, võtsime muuhulgas ühendust Belgia sõjaväemuuseumiga ning Rootsi armeemuuseumiga.”

Muuseas – n-ö vanade, Vabadussõja ajal ja peale seda valmistatud ja välja antud ainuke Vabadusristide täielik komplekt asubki just Belgia sõjaväemuuseumis, arvatavalt on võimalus, et üks selline on olemas ka ühel Eesti erakollektsionääril. Eesti riigi valduses on aga vaid juba hiljem, EV 100 puhul valmistatud komplekt Vabadusriste, mille hoidjaks on riigikantselei.

Teatavasti on Vabadusristi näol tegemist ametliku Eesti Vabariigi ordeniga, kehtiva riikliku autasuga, kuid välja saab seda anda vaid sõjaaegsete teenete eest. Seega antigi viimane Vabadusrist välja 1925. aastal ja loodetavasti ei teki ka kunagi enam põhjust seda teha.

Belgia sõjaväemuuseumile kinkis komplekti Vabadusriste omal ajal Eesti Vabariik ise, lisades sinna hiljem ka juurde tehtud täiendused. Tõsi – n-ö jupiti kokku on ilmselt kõiki erinevaid Vabadusriste ka Eestimaa pinnal, aga jah, erinevates kogudes.

Raamatu väljaandmine ajastati Ilometsa sõnul Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega 2. veebruaril.