Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul tunnustab president Toomas Hendrik Ilves teenetemärgiga 99 inimest
Valgetähe III klass
- Anzori Barkalaja − hariduselu edendaja, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia direktor
- Julia Beljajeva − vehkleja, maailmameister
- Madis Habakuk − majandusteadlane ja hariduselu edendaja
- Valdo Kalm − ettevõtluse ja infotehnoloogia valdkonna edendaja
- Neeme Kuningas − lavastaja
- Rainer Nõlvak − vabakonna eestvedaja, koristustalgute “Teeme ära!” algataja
- Kaido Ole − maalikunstnik
- Jaan Priisalu − küberjulgeoleku valdkonna arendaja
- Tarmo Soomere − mereteadlane ja matemaatik, akadeemik
- Mait Summatavet − sisearhitekt ja disainer, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor
Valgetähe IV klass
- Alvo Aabloo − materjaliteadlane, robootika populariseerija, Tartu Ülikooli professor
- Galina Grigorjeva − helilooja
- Kadri Hunt − muusikapedagoog ja koorijuht
- Jüri Jõema − info- ja kommunikatsioonivaldkonna edendaja
- Kristiina Kaasik − maalikunstnik
- Ahto Kalja − e-riigi arendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor
- Krista Kerge − keeleteadlane, Tallinna Ülikooli professor
- Jaak Kikas − füüsikateadlane, Tartu Ülikooli professor
- Mati Koppel − põllumajandusteadlane, sordiaretuse edendaja
- Rein Kotov − filmioperaator
- Toomas Kukk − botaanik, teaduse populariseerija
- Margo Kõlar − helilooja, koorijuht, muusikapedagoog
- Ene Lukka-Jegikjan − pärimusmuusika edendaja ja pedagoog
- Jaak Läänemets − põllumajanduse ja ühistegevuse edendaja
- Valeri Novikov − keelekümblusprogrammi edendaja
- David James O’Brock-Kaljuvee − ettevõtluse edendaja
- Ruth Oltjer − ettevõtluse edendaja
- Arvo Ott − e-riigi arendaja
- Peep Palumaa − biokeemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor
- Raul Parusk − projekti “Vaata maailma” algataja ja eestvedaja
- Mare Pork − psühholoog, juhtimiskonsultant, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor
- Heiki Pärdi − etnoloog, kultuuripärandi talletaja
- Erkki Raasuke − ettevõtluse edendaja
- Helve Raik − hariduselu edendaja
- Neeme Raud − ajakirjanik
- Anu Reinart − teaduse populariseerija, Tartu Observatooriumi direktor
- Tiina Reinart − ajakirjanduse edendaja
- Jaan Rekkor − näitleja
- Andi Saagpakk − ettevõtluse edendaja
- Anne Samlik − turisminduse arendaja
- Edmund Smolarek − ettevõtja, kohaliku elu edendaja Harjumaal
- Mai Suuder − logopeed, eripedagoog
- Ellen Marja Valter − eestluse edendaja Kanadas
- Aldur Vunk − ajaloolane, ajalootalletaja Pärnumaal
Valgetähe V klass
- Jüri Aarma − kultuuriajakirjanik
- Aleksandr Dormidontov − Eesti vene kogukonna ajaloo uurija ja talletaja
- Taavet Hinrikus − ettevõtluse edendaja
- Hille Hinsberg − vabakonna edendaja
- Aleksandr Ivaškevitš − näitleja, tantsupedagoog
- Ene Jakobson − rahvatantsuõpetaja
- Mai Jõevee − õpetaja, kohaliku elu edendaja Läänemaal
- Jevgeni Kabanov − ettevõtluse edendaja
- Vira Konõk − vähemusrahvuste koostöö edendaja
- Viktoria Korpan − ajakirjanduse edendaja
- Marju Kõivupuu − folklorist, pärimuskultuuri edendaja
- Urmo Kübar − vabakonna edendaja
- Heino Lill − korvpallitreener
- Viktor Mets − jalgpallitreener, spordielu edendaja Järvamaal
- Külli Must − kohaliku elu edendaja Tartumaal
- Aavo Ots − trompetist, muusikapedagoog
- Rein Põldme − ujumistreener, invaspordi edendaja
- Raul Saaremets − muusikakultuuri edendaja
- Artur Taevere − vabakonna ja sotsiaalse ettevõtluse edendaja
- Villu Tamme − muusik
- Renee Trisberg − küberturbe ekspert
- Enno Tubli − orkestrijuht
- Mati Tähemaa − insener, ringhäälingu edendaja ja ajaloo talletaja
- Enno Uibo − ajaloo talletaja
- Silvi Vare − keeleteadlane
- Madis Võõras − teadustegevuse edendaja
- Õie Väljas − ametiühingutegelane
- Ants Ärsis − merenduse edendaja
Eesti Punase Risti I klass
- Arne Lepp − anatoom, meditsiinihariduse edendaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Eesti Punase Risti II klass
- Mari Majass − lastekirurg
Eesti Punase Risti III klass
- Aleksander Lõhmus − neeruarst, kirurg
- Margus Punab − androloog, arstiteadlane
- Märt Vähi − sõltuvushaigete abistaja
Eesti Punase Risti IV klass
- Malle Kobin − lastekaitsealase tegevuse ja puuetega inimeste toetaja
- Maie Salum − lastekaitse edendaja
Eesti Punase Risti V klass
- Kulle Leetla − vereandja
- Kalev Palm − vereandja
- Tiiu Parts − vereandja
Kotkaristi II klass
- James Allen Adkins − Eesti−Ameerika Ühendriikide kaitsekoostöö edendaja, kindralmajor
Kotkaristi IV klass
- Aivar Kokka − kaitseväelane, kolonel
- Henno Kuurmann − kaitsepolitseiametnik
- Olari Valtin − kaitsepolitseiametnik
Kotkaristi V klass
- Toomas Lõhmus − politseiametnik, politseikapten
- Marilis Sepp − politseiametnik, politseimajor
Kotkaristi kuldrist
- Kuido Külm − kaitseliitlane, küberkaitse edendaja
Kotkaristi hõberist mõõkadega
- Tiit Rooden − kaitseväelane, nooremveebel
- Eiko Õim − kaitseväelane, nooremveebel
Maarjamaa Risti I klass
- Vinton Gray Cerf − arvutiteadlane, TCP/IP tehnoloogia väljatöötaja, Ameerika Ühendriigid
Maarjamaa Risti III klass
- Robert Nurick − Eesti−Ameerika Ühendriikide koostöö edendaja
Maarjamaa Risti IV klass
- Ivo Hans Daalder − Eesti−NATO koostöö edendaja, Ameerika Ühendriigid
- Manfred Glesner − Eesti infotehnoloogia hariduse toetaja, mikroelektroonika professor, Saksamaa
- Maris Ošlejs − Eesti−Läti kultuurisidemete edendaja
Maarjamaa Risti V klass
- Grigori Mussaljov − ersa rahvusliikumise edendaja, Venemaa
- Alexander von Samson- Himmelstjerna − kohaliku elu toetaja Võrumaal, Saksamaa
- Kosaku Yamaguchi − Eesti−Jaapani majandussuhete edendaja
JAAK LÄÄNEMETS, Valgetähe IV klass
Mees, kes tõmbab põllumehi kaasa
Jaak Läänemets on tõsine põllumees, kes tootjate eestkõnelejaks tõusnud eelkõige Kevili ühistu nõukogu esimehena.
Kui see mees maaelu foorumitel sõna võtab, on tema sõnal kaalu ja kriitikateravik tabab kümnesse.
Talupidaja sai Läänemetsast 1990. aastate algul, kui ta riigitöö maha pani ja koos perega vanavanemate koju Väike-Maarjasse Avispea külla kolis, et taastada Uuetoa talu. Alustas kahe traktoriga, esimene külvipind oli 30 hektarit.
EPA agronoomi diplomiga mees oli varem valmistunud hoopis teadlase karjääriks, õppides aspirantuuris ja töötades teadurina.
“Tõsist teadlast minust aga ei tule, tahan rohkem elu keskel olla,” põhjendas mees oma ootamatut otsust.
Läänemets on keskendunud sertifitseeritud seemne kasvatamisele, ei põlga ära aga ka ta traditsioonilisi vilju – otra, nisu, hernest. Oma oskusi on ta täiendanud nii Rootsis, Taanis kui USAs. Tema põldudel vurab uusim põllutehnika ja põllud annavad kõrgeid saake.
Samas on mees aastate jooksul olnud põllumeeste ühistegevuse eestvedaja ja innustaja: tema kaasabil asutati teraviljakasvatajate tulundusühistu Kevili, mis on tõusnud üheks võimsamaks liikumiseks põllumajanduses, ühendades 127 tootjat.
Mullu oktoobris avasid Kevili mehed sirbiga linti läbi lõigates Sõmeru vallas Roodevälja külas Eesti suurima viljaterminali, mis mahutab 60 000 tonni vilja. Aastate jooksul on Kevili müünud vilja ja rapsi ka Soome, Lätti, Hispaaniasse, Portugali, Saksamaale, Taani ja Rootsi.
“Eesmärk on vähem sõltuda välismaistest äridest. Ühistu võimaldab kaubelda suuremate kogustega ja saada õiglast hinda,” on Läänemets selgitanud.
2002. aastal pälvis Läänemets Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursil aasta põllumehe tiitli. Praeguseks on Uuetoa talust välja kasvanud OÜ Avispeamees, kus põllumaad haritakse juba üle 1000 hektari.
Ühel hiljutisel seminaril sõnastas Läänemets põllumeeste trumbid järgmiselt: “Need on teadmised, oskused, kogemused, ja väga oluline on ka fanatism ja optimism.” Need trumbid on käes ka värskel teenetemärgi kavaleril endal.
SILJA LÄTTEMÄE
MATI KOPPEL, Valgetähe IV klass
Direktorit köidab uuesti teadus
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli nimi on tuntud pigem kitsamas ringis: kartulikasvatajate, teadlaste, teravilja- ja sordiuurijate või aednike seas.
Lisaks sellele, et on tunnustatud teadlane ning mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni liige, on ta sordiaretus- ja taimekasvatusinstituudi direktorina näidanud end võimeka administraatorina.
Hariduselt on Mati Koppel bioloog, kuigi lihtne oleks teda agronoomiks arvata. Tartu Ülikooli lõpetas ta bioloogina 1984. aastal, ent nooremteaduriks läks juba Jõgevale. Seal uuritu põhjal tegi ta 1992. aastal doktoritöö mädanikukindlatest kartulisortidest.
“Agronoomid on rohkem praktikud, taimekasvatuse alal teevad teadust paljud bioloogid,” ütleb Koppel ise. “Mina pole siin kaugeltki ainus, bioloog on meil ka näiteks agrometeoroloog Laine Keppart.”
Kuigi maapoiss, tundis Koppel nooruses soovi tõsisemat teadust teha kui lille- ja liblikauurimine seda tema meelest oli. Esimese poole kolmekümnest aastast, mis ta Jõgeva instituudis töötanud on, tegeleski Koppel kartulisortide aretusega.
See, et tagasihoidlik teadlane kümmekond aastat tagasi Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktoriks sai, oli paljudele üllatus. Praegu ei imesta selle üle enam keegi.
“Tegelikult tahaksin teadusesse tagasi,” tunnistab direktor, kes viimastel aastatel on tegelnud palju sellega, kuidas vähema põllumajanduskeemia kasutamisega kõrgeid saake saada ja kvaliteetset vilja toota. Sellest hargneb palju alateemasid, näiteks vaheldusrikkama külvikorra kasutamine, vahekultuurid jms.
Teadlasena kaalub Koppel hoolega poolt- ja vastuargumente. “Elu pole mustvalge ja see kehtib ka GMOde kohta,” sõnab Koppel. “Näiteks on see aidanud Hollandis aretada väga hea lehemädanikukindlusega kartulisorte.”
Niimoodi, tasakaalukalt poolt ja vastu argumenteerides, on ta lähenenud ka viimase aasta ühele delikaatsemale teemale − Saku ja Jõgeva instituudi põhjal Eesti Taimekasvatuse Instituudi loomisele.
“Põhimõtteliselt pean seda sammu õigeks, ent eks nad veel natuke kurjad ole,” tunnistab Koppel liitumisest puudutatud teadlaste kohta.
Lisaks teadlase- ja direktoritööle on Mati Koppel ka täiesti tõsiselt võetav fotograaf, kes pani koos poeg Märdiga läinud sügisel kokku oma esimese fotonäituse.
LII SAMMLER
KÜLLI MUST, Valgetähe V klass
Julge naine vuntsis üles lossi
Ajast mil Alatskivi loss südasuvel 2011 taas uksed avas, on sellest saanud turismimagnet, mida käiakse uudistamas väljastpoolt Eestitki.
Kui aastal 2000 käis Alatskivi vald koos Liivi muuseumiga välja idee loss korda teha, tundus see paljudele hullumeelse mõttena. Niivõrd räämas oli kunagise parun Nolckeni 1885. a valminud kodu. Kust leida tohutu rahahulk? Kes võtab ette selle julgustüki ning meeletut restaureerimistööd ja hilisemat sisustamist korraldab?
Aga ei pidanudki seda julget kaugelt otsima. Külli Must oli see, kes kümmekond aastat kestnud hiigeltöö vastutuse enda kanda võttis. “Kõige raskem lossi taastamisel oli iseendale ja kõige lähedasematele, kes otsustajad olid, tõestada, et see on võimalik ja me saame hakkama,” rääkis Must Maalehele kolmapäeval, olles tõeliselt üllatunud, kui ajakirjanikult esimesena tunnustusest teada sai.
SA Alatskivi Loss juhatajana ehk suupärasemalt lossi perenaisena ütleb ta, et tema ümber koondusid inimesed, kes ka uskusid sellesse. Tehtu suurimaks väärtuseks peab ta seda, et meie üks ilusamaid mõisahooneid on avalikus kasutuses ja see on piirkonnale ka uut elu sisse puhunud. Lossis toimub sageli kontserte, näitusi ja etendusi.
Loorberitele ei kavatse Must puhkama jääda. Kordategemist ootavad lossi kõrvalhooned.
“Rohkem kui lossi ja turismi pärast muretsen Alatskivil aga kooli saatuse pärast,” tunnistas Must kolme tütre emana. “Mulle tundub, et Eesti riigis on näitlemist rohkem kui tegelikku elu ja riik kaugeneb aina enam rahvast,” arutles Must.
REIN RAUDVERE
Maalehes on kaks teenetemärgi kavaleri
Maalehe toimetusel on põhjust rõõmustada – kaks meie ajakirjanikku, Tiina Reinart ja Jüri Aarma on presidendi teenetemärkide nimekirjas.
“Mõistagi tõstab see Maalehe mainet, kui toimetuses töötavad kaks ordenisaajat. Tiina on väga kindel ja usaldusväärne inimene ja oma tegemistes nii peatoimetajale kui kogu toimetusele suureks toeks. Jüri viibimist toimetuses on raske mitte märgata. Tegu on tõelise multitalendiga, kes on võrdselt võimekas mitmel alal,” kommenteerib peatoimetaja Aivar Viidik.
Maaleht õnnitleb värskeid teenetemärgi kavalere!
ML
