Eestis on joogiveeta tuhandeid majapidamisi
Uute kaevude ja veetrasside rajamiseks käivitas siseministeerium 2007. aastal hajaasustuse veeprogrammi. Riik annab vajaminevast rahast kolmandiku, sama palju lisavad omavalitsused ning vähemalt kolmandiku kuludest kannavad taotluste esitajad ise.
Möödunud aastal esitati programmi raames valdadele 1863 taotlust, millest rahuldati 1248. Kõige enam esitati taotlusi Pärnu (225), Põlva (224) ja Võru (188) maakonnas, kõige vähem Ida-Viru maakonnas (12). Kokku eraldati toetusi 55,3 miljonit krooni, millest oma- ja kaasfinantseering moodustas 31,9 miljonit.
Mõnes vallas jäi taotluste arv oodatust väiksemaks seetõttu, et programm käivitus 30. aprillil, selleks ajaks olid aga kohalike omavalitsuste eelarved kinnitatud ja kõigil valdadel polnud võimalik kaasfinantseerimiseks lisakohustusi võtta.
Aastavahetuse seisuga oli lõpetatud 79 projekti, mille abil on rajatud 13 ja süvendatud 20 salvkaevu, rajatud 27 puurkaevu ja 2379 meetrit joogiveetorustikku ning paigaldatud 64 seadet.
Kes mullu toetusest ilma jäid, saavad tänavu uuesti proovida. Esmaspäeval saatis siseministeerium maavanematele kirja palvega koguda kohalike omavalitsuste garantiikirjad hajaasustuse veeprogrammis osalemiseks.
Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo juhataja Ene Padriku sõnul on täna veel raske ennustada, millised vallad ja millises mahus käesoleval aastal programmis osalevad. "Ajad on kõigi jaoks rasked ja nüüd sõltub omavalitsustest, kui palju nad suudavad kaasfinantseeringut tagada."
Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Galina Paaps arvas, et tänavu tuleb taotlusi rohkem kui mullu. "Ainuke asi on see, et praegu pole veel teada, kuidas valdade eelarvekärped programmile mõjuvad."
Kui riigi eraldatud raha peaks mõnes maakonnas kasutamata jääma, siis kantakse see Ene Padriku sõnul sinna, kus on rohkem soovijaid. Kas ka 2010. aastal programm jätkub, selgub pärast järgmise aasta eelarve kinnitamist.