Euroopa Liidu riikidest tuli mullu Eestisse 3176 ja kolmadatest riikidest 4928 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajaid sellest 8000 inimesest oli eelmisel aastal vaid üks protsent ehk 78 inimest.

Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat).

Tänavu märtsist on Eestisse saabunud Euroopa Liidu rändekava alusel 68 pagulast. Kokku on Eesti tänavu kaitse andnud 144 inimesele.

2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse sai 78 inimest.



MÕISTED

Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. See tähendab, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel.

Täiendava kaitse saanud isik on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle väljasaatmine või kodumaale tagasisaatmine võib talle kaasa tuua tõsise ohu (näiteks surmanuhtlus, piinamine, muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ja karistamine, rahvusvaheline või riigisisene relvakonflikt).

Rahvusvahelise kaitse saaja on 
välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis tähtajaline elamisluba. Rahvusvahelise kaitse saamine ei tähenda automaatselt kodakondsuse saamist.