Eestlane sorteerib taarat, kuid ei käi mahepoes
Sellised tulemused selgusid Eesti Inimarengu aruandest 2008. Samuti peetakse oluliseks nii kodukeemia, kodutehnika kui auto ostmisel ja kasutamisel, et see oleks keskkonnasäästlik. Kuigi mahepoest toitu ostmas ei käida, siis 66% tarbib mahepõllumajanduslikke toidukaupu või ökotooteid.
55% eestlastest ostab riideid second-hand poest ning sorteerib ohtlikke jäätmeid.
Veidi vähem ollakse valmis osalema kampaaniates (nt Teeme ära! 2008) isikliku tööpanusega ning tarbimist vähendama tarbimishüvedest loobudes. Samuti puudub valmisolek keskkonnasäästlike kaupade ostmiseks kui need maksavad tavatoodetest rohkem.
Üldiselt hindavad eestlased oma võimalusi keskkonda kaitsta võrreldes teiste ELi riikidega üsna madalaks. Samuti pööratakse Eestis EL 27 keskmisega võrreldes vähem tähelepanu jäätmete eraldikogumisele (46% vs 59%), energia kokkuhoiule ja säästvale transpordivalikule.
Samas ostab eestlane keskkonna säästmise eesmärgil rohkem kohalikult kasvatatud tooteid, seisab Eesti Inimarengu aruandes 2008. Just viimane, koos jäätmete eraldikogumise ja ökotoodete eelistamisega, osutus eestlaste jaoks üheks olulisemaks keskkonda säästvaks tegevuseks, milleks ollakse ka edaspidi rohkem valmis.
Seevastu energiakasutust ning jäätmeid vähendada ei kavatseta. "Võib öelda, et eri riikide kõrvutuses oleme valmis keskkonda säästma eelkõige siis, kui ei pea selleks äsja kättevõidetud tarbijalikust elustiilist loobuma," seisab aruandes. Samas peavad Eesti vastajad kaasaegseid tarbimisharjumusi keskkonnale suuremaks probleemiks kui eurooplased keskmiselt.
Eestlased ei pea end enam eriti keskkonnateadlikuteks tarbijateks. Kui 2005. aastal arvas 65%, et nad on üsna või väga teadlikud tarbijad, siis 2008. aastal arvas niimoodi vaid 50%.
Selge seos on ka keskkonnasäästliku tarbimise ja sissetuleku vahel. Kõrgema sissetulekuga inimesed usuvad, et suudavad isikliku tarbimiskäitumisega keskkonda mõjutada. Seetõttu on nad valmis ka rohkem rahaliselt panustama, kas annetuste, maksude või kõrgema ostuhinna läbi.
Vanuseliselt on säästlik tarbimine kõige olulisem aga 30-44-aastaste vanusegrupis.
