Eksirännakud mööda erinevaid asutusi teevad vanainimeste elu põrguks

Eestis on 12 000–15 000 dementsusega inimest ning spetsialistide hinnangul on haigus aladiagnoositud. Ei ole harv, et haiguse leevendamise asemel muudetakse patsientide elu teadmatusest põrguks.

See, et lähedase dementsuse diagnoos kõlab nagu matusekell, on paratamatu – ahastusse ajavaid näiteid, mil ollakse haigestunud lähedasega kodus püsti hädas, on küllaga.

Meil praegu kehtiv süsteem lubab inimesel tervishoiuasutuses haigekassa kulul aasta jooksul viibida 60 päeva. Paraku kehtib see ka dementsusega inimeste kohta, kellel paranemislootust tegelikult ei ole ja kellele pidev keskkonnavahetus mõjub halvasti – just siis, kui ümbruskond tuttavaks saab, tuleb lahkuda.

Sealjuures on võimalik spetsialistide hinnangul dementsusega patsienti praegu Eestis parimal võimalikul moel aidata ikkagi tervishoiusüsteemis.

EELK Tallinna Diakooniahaigla juhataja ja sisehaiguste arst dr Jelena Leibur ning sama haigla tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmets toonitavad, et dementsusega inimestega on nii kodus kui hooldekodus reeglina raske toime tulla, selleks pole piisavalt teadmisi ja oskusi lähedastel ega hooldekodu personalil.