Emakeelepäeval anti Kimmäs Seto ja Hindätiidmise avvuhinnad
“Kui me oleme oma keele üle uhked ja ütleme seda, siis saavad ka teised meie keele üle uhked olla,” räägib Orava põhikoolis direktriss Ene Säinast oma puhtalt võrukeelses emakeelepäeva avaaktuse kõnes.
Just Orava põhikool pälvis ühena võrulaste kultuuriruumi “Hindätiidmise avvuhinna” (identiteedi auhinna – toim).
Võru Instituudi juhi Rainer Kuuba sõnul soovivad nad auhinna andmisega tõsta Orava põhikooli esile kui üht eeskujulikumat oma keele kasutamisele kihutajat ja lastele edasi andjat.
“Võrumaa koolides peeti võru keele nädalat, Orava koolis oli lausa võru keele päev,” tunnustab Kuuba.
Maailma ainus rühm
“Hindätiidmise avvuhinna” sai ka Sõmerpalu lasteaed. Just seal on avatud maailma esimene võrukeelne lasteaiarühm, mis töötab viis päeva nädalas.
Lisaks koolile ja lasteaiale märkisid võrulased ära ka Võrumaal Haanja vallas tegutseva Haanimiihhi Nõvvokoja kui “võrukeeldse keelepesä” ellukutsuja.
Võrulaste kõrval andsid oma kultuuriruumi auhinna “Kimmäs Seto” üle setud.
“Kuna setud hoiavad kokku, siis meie anname üle ainult ühe tunnustuse,” märgib Setumaa ülemsootska, Seto Instituudi juhataja ja tsässonate raamatu üks autoreid Ahto Raudoja.
Setumaa kultuurivedosniku Aare Hõrna sõnul esitati Setumaal “Kimmäs Seto” tiitlile neli nominenti – “Seto aabitsa” ja “Setomaa tsässonate” raamatu toimkonnad ning üksikisikutest Obinitsa Seto Seltsimaja perenaine Rieka Hõrn ja Misso pärimuskultuuri õpetaja Ülle Orhidejeva.
Sedapuhku tunnistati “Kimmäs Seto” tiitli vääriliseks “Setomaa tsässonate” raamatu toimkond.
“Raamat on ilmavalgust näinud tänu 15 aastat kestnud uurimistööle. Seeläbi on hakatud rohkem tähelepanu pöörama setude pühakodadele, tsässonatele, ning on ette võetud samme nende taastamiseks,” selgitab Hõrn.
Asjaolu, et tähtsad kultuuriruumide tunnustused just emakeelepäeval üle antakse, pole juhuslik.
“Emakeel on ju see keel, mida kodus räägitakse,” selgitab Kuuba. Tema sõnul ei tähenda emakeelepäev üksnes kirjakeele tähistamist, vaid ka seda, kust me pärit oleme.
Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda.
Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi, eraisikuid ning seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.
“Viimase viie aasta jooksul on see kõige parem asi üldse, mille Eesti eri kultuuriruumid on ette võtnud,” kommenteerib Hõrn nelja kultuuriruumi ühtset tegevust.
Mulkide auhind suvel
Setud ja võrulased andsid oma auhinna üle eile, kuid kihnlased tunnustavad oma silmapaistvat kultuuriinimest Theodor Saare nimelise pärimuspreemiaga pühapäeval.
SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mättase sõnul valisid nad kahe kandidaadi vahel.
“Vaatasime eelkõige seda, kus on tehtud rohkem, kui nõutud on ja millele on tähtis mõju saare peal,” selgitas Mättas. Enne pühapäevast pidulikku auhinna üleandmist ei soovinud kihnlased auhinnasaaja nime avalikustada.
Mulgid annavad oma “Mulgimaa uhkuse” üle 9. juunil.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Janne Järvelti sõnul kuulutavad nad konkursi auhinna saajatele välja järgmise nädala algusest ning kandidaate saab esitada aprilli lõpuni.
