Viimastel aastatel pole ühegi inimese eluküünal selle tõttu õnneks kustunud. Kuid alles mõni nädal tagasi Jõgeval sõitis ülestõstetud kastiga veoauto liinidesse. Paanikas autojuht jättis masina seisma, hüppas maha ja sai sammupingest elektrilöögi. Õnneks pääses autojuht kergemate vigastustega.

"Kui mõni põllutöömasin või ülestõstetud kastiga auto sõidab liini, rakendub kaitse ja liin lülitub automaatselt välja. Tänu sellele pääsevad inimesed taolistest olukordadest eluga. Kuid alati säilib oht, et kaitselülitus ei rakendu korrapäraselt ja liin jääb voolu alla," hoiatas Janno.

Jõgeva näite puhul tegi autojuht tegi vea, kui kinni pidas ja autost väljus. Kõige kindlam olnuks liinist uuesti välja tagurdada. Isegi kui paar masti katki läheb, siis inimese elu on tähtsam.
Autos või kombainis sees olles ei tohiks inimene tegelikult viga saada, sest sõiduki rehvid taksitavad pinge maandamist. Kui aga autost väljuda, võib tekkida eluohtlik pinge sõiduki ja maapinna vahel või sammupinge maapinnal, kuna ka maapind võib olla laengu all.

„Võrgustandardiga on õhuliini minimaalseks kõrguseks mitteliigeldaval alal neli meetrit, põllud ja heinamaad liigituvad selle alla. Kuid mingi osa põllutöötehnikast, näiteks silo- või teraviljakombainid, võivad olla neljast meetrist kõrgemad,“ selgitas Janno probleemi tausta.
  • Ehitusseadustiku kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.
  • Kaitsevöönd on õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter.
  • Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.