Euroopa Liidus algas uutmine
Euroopa on elevil, lehvivad rahvuslipud, toimuvad loominguliste liitude pleenumid, moodustatud on katkematu inimkett Ateenast läbi Madridi Lissaboni.
“Kreeklane olen ja kreeklaseks jään,” kõlab Demis Roussose kuulus laul üle kogu hellenite maa.
Rahareformi komitee ekspert Simonidas Kallapopolus teatas “Naerile”, et kui kõik läheb plaanipäraselt, täitub lõpuks miljonite kreeklaste unistus ning sügisest on Kreekal oma raha. Drahm koos täieliku isemajandamisega viib Kreeka rahvamajanduse uutesse kõrgustesse.
Oma rahale ja isemajandamisele plaanivad üle minna ka Portugal ja Hispaania, kellel on soov oma rahandus üleliidulisest maksevahendist lõppude lõpuks lahti siduda. Öölaulupidusid korraldatakse Lissabonis ja Madridis ööpäevaringselt, linnaväljakutel kõlavad isamaalised laulud.
Unistus oma rahast pole aga ainus, mis Euroopa Liidu töötajaid erutab. Alanud on laiaulatuslik uutmine, mille käigus on paljud riigid otsustanud kaotada oma ajaloost kõik valged laigud. Avalikustamise esirinnas on Rootsi, kus salastatud foto- ja videoarhiivide avamist nõuab kuningas isiklikult.
Mitmed maad eesotsas Taaniga on aga seisukohal, et oma rahale lisaks peaks iseseisval riigil olema ka riigipiir.
“Mõte pole uus,” selgitas “Naerile” Folketingi opositsiooniliider Jens Jörgen Rasmussen. “Muistsel õnneajal oli meil oma riigipiir ja isegi oma keel,” sõnas ta.
Rasmussen kinnitas, et türgi keele kõrval peaks lubatud olema ka taani keele kasutamine. “Usun, et peagi saab Taani rahvustoitu döner kebabit osta ka taani keeles,” oli ta lootusrikas.
Majandusminister Cumhur Halil Yakuphanoğullarından on aga seisukohal, et taani keele avalik kasutamine halvendab ettevõtluskeskkonda ning peletab eemale potentsiaalsed investorid.
Uutmine jätkub.
SERGEI KRAANA
“Naerile” otse Ankarast
