Venemaa väidab, et keeld seati seakatku tõttu, aga Euroopa Liidu seisukoht on, et sanktsioonide seadmine oli poliitiline otsus. Vabaerakonna maaelutoimkonna esimees Kaul Nurm rääkis Kuku raadios, et Venemaal oli õigus piirata sellest piirkonnast pärit sigade ja sealiha importi, mis määratleti kaitsetsoonidena, kuid mitte mujalt.

Kahjunõude üle algavad WTOs arutelud, mis on Nurmi hinnangul üldiselt aeglaselt läinud seetõttu, et Euroopa huvi on teema vastu olnud leige ning Eestigi valitsus pole teemat Euroopa tasemel survestanud. Esmalt hinnatakse kaubandusorganisatsioonis, kas Euroopa Liidu nõue oli õigustatud ning seejärel seda, kas nõuet saab Venemaa suhtes rakendada.

"Varem ei tahetud WTOs poliitiliste embargodega tegeleda," ütles Politicole üks Euroopa Liidu kaubandusdiplomaat, lisades, et pole veel selge, kas kaubandusorganisatsioon saab riikidel takistada selliseid keelde seadmast. "Sel aastal tulevad Genfis huvitavad arutelud."

Juhul, kui WTO nõustub, saadakse raha kätte kõrgendatud tollitariifide kaudu Venemaalt imporditud kaupadele. "Kuivõrd Eesti on tolliliidu osa siis Eesti eelarvesse sellest otse midagi ei laeku. Kogu väliskaubandus ja tollitariifid laekuvad Euroopa Liidu üldistesse eelarvetesse ja seda kasutatakse nii nagu Euroopa Liit oma eelarve planeerib," ütles Nurm.

Venemaa majandusarengu ministeeriumi kaubanduslepete osakonna direktor Maksim Medvedkov ütles Interfaxile, et Venemaa impordikeeld vastab WTO nõuetele ning selles veendumiseks kutsutakse kokku paneel.

Keelud seati siis, kui seoses 2014. aastal Ukrainas toimuvaga Venemaa ja Euroopa Liidu suhted halvenesid. Esmalt seati sigade ja sealiha sisseveo keeld seakatku avastamise järel Poolale ja Balti riikidele ning Euroopa poolt seatud sanktsioonide vastuseks ka ülejäänud Euroopale.