Krafti sõnul ei näita see muud, kui et juhtimise asemel valitseb stiihia. “Ei saa nii, et üks hunnik raha läheb siia, teine sinna. Plaan peab olema!”

Kraftile pole kaugeltki ükskõik, mis Peipsi ääres toimub. Tema juured kinnituvad selle järve kaldasse.

Hiljuti taastas ta Omedu jõe suudme lähistel oma lapsepõlvekodu, mitukümmend aastat on üritanud Omedule korralikku sadamat rajada.

“Miks peab Narvas või Luhamaal kaks nädalat järjekorras seisma, kui Omedu kaudu võidaks ajas kümme korda?” küsib ta. “Navigatsiooniaeg on kaheksa kuud. Muul ajal saaks jahte hoida ja remontida. Mitmed lääne firmad tundsid selle vastu huvi.”

Aga mida Peipsil vedada? “Puitmaterjal, raudbetoon, konteineritooted,” loetleb tööstur kaupu, mis sadama kaudu võiks Eestist Pihkvasse ja vastupidi liikuda.

Neli sadamat nagu nalja

Kord kuus helistab tööstur sadama pärast Kasepää vallavanemale Jüri Vooderile, ja Aivar Kokale, kes varem istus Jõgeva maavanema kabinetis, nüüd korraldab asju Riigikogus.

“Kuidas on, kas liigub?” küsib ta. Tavaliselt öeldakse, et lootust on.

“Normaalne see muidugi ei ole, et igal firmal on oma sadam,” tunnistab Omedu küla neljast sadamast rääkides ka Jüri Vooder.