EVEA leiab, et riigi infrastruktuur vajab kaasajastamist, isegi väga vajab. Aga seda tuleb teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Kaasajastamine ei tähenda alati uue ehitamist. Rail Balticu valmis ehitamise riskid, mida riik antud seaduseelnõuga võtaks, on Eesti riigi eelarvele pikaajalised ja seda ettenägematult koormavad. Suurim risk seaduseelnõus peitub selles, et riik võtab endale pikaajalise siduva kohustuse ehitada Rail Baltic valmis sõltumata sellest, milliseks kujuneb Euroopa Liidu toetus projektile järgnevatel eelarveperioodidel või kas tegelikud ehituskulud osutuvad esitatud äriplaanist oluliselt suuremateks ning kas realiseerub kiire raudteeühendus Leedust edasi.

Täna ei ole mingit kindlust, et raudteetrassi ehitamisel saaksid tööd just eesti ettevõtjad, kuna riik korraldab paljudel juhtudel rahvusvahelised hanked. Täna väljareklaamitud loodavad tuhanded töökohad võivad seega tähendada ajutist, kas siis välismaist või ka kodumaist tööjõudu, mis pikas perspektiivis ei tõsta meie SKP-d.

Viieteistkümnest aktiivsest ettevõtjast koosnev EVEA volikogu teeb ettepaneku lükata ratifitseerimise eelnõu tagasi ja korraldada Rail Balticu ehitamise küsimuses rahvahääletus, et saada rahva mandaat nii suuremahulise ja riskantse projekti elluviimiseks või viia kokkuleppesse sisse klausel, mille kohaselt kuni aastani 2020 võib teha üksnes selliseid kulutusi, mis on täielikult kasutatavad ka juhul, kui Rail Balticu projekti Euroopa Liidu järgmisel perioodil vahenditest ei rahastata.