Saunaprojekti valimiseks sõideti Soome Muuramäe saunakülla, kuhu oli üle Soome kokku veetud 32 suitsusauna. Neid tutvustas eestlastele maailmas tunnustatud arhitekti Risto Vuolle-Apiala, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid palkmajade ehitamisest ja renoveerimisest ning kes teab palju ka suitsusaunadest ja keristest.

„Risto tegi meile ekskursiooni. Valisime välja sellise sauna, mis on Lõuna-Soome mall ja kus on kaks korrust,” selgitas Külli Kell. All käib pesemine ja trepist ülemisele korrusele minnes saab leili võtta. Traditsioonilist lava ei olegi. Ülemisel korrusel saab istuda pinkidel või põrandale laotatud kaltsuvaipadel.

„Mehel oli soov teha nii, nagu tehti sada aastat tagasi, jälgides kuufaase,” ütleb naine. Vaid puude maha võtmiseks kasutati mootorsaagi, edasine töö käis käsitsi. Kui seinad said üles laotud, siis lasti palkidel aasta aega vajuda, enne kui ehitusega jätkati. Kusjuures katus on õige isemoodi – Soomes levinud, kuid Eestis haruldane palkkatus.

„Keris on tehtud Risto näpunäidete järgi ja kaalub üle kolme tonni,” näitab Külli massiivset kivihunnikut. Kerise kohal rippuv pada mahutab 200 liitrit vett, mis kütmise ajal soojeneb ja mida kasutatakse pesemiseks. Suvel tuleb sauna kütta vaid neli ja talvel kuus tundi. Kusjuures leili saab võtta veel järgmiselgi päeval. „Meil on saanud majanduslikult ökonoomne saun,” naerab perenaine.

Suitsusaunas pole elektrit, nii et saunamõnusid saab nautida petrooleumilampide valgel. Lisaks ihu harimise ruumile on ehitatud ka puhketuba, mida algses projektis ei olnud, kuid kus saab saunajärgselt koos istuda.

Saun on kasutuses viiendat aastat. „Oleme kaks korda osalenud Võnnu saunarallil ja mõlemal korral tunnistati meie saun parimaks,” näitab Külli Kell uhkusega seinal olevaid tiitleid.