Avastati kalmistu kõnniteede renoveerimise käigus Foto: Alo Lõhmus

Ehkki sammas on õhkulaskmise käigus pooleks läinud, on sellele kantud tekst ja Vabadussõjas langenud rannulaste nimed hästi säilinud. Siiani on kadunud aga samba juurde kuulunud pronksist püss, kiiver ja sõdurifiguur.

Rannu maanaiste seltsi “Laine” toel avati 1931. aasta 23. augustil Rannu kalmistul Vabadussõja mälestusmärk, mille oli loonud kujur Voldemar Mellik. Sambale oli kantud 27 Vabadussõjas langenud Rannu kihelkonnast pärit sõduri nimed.

Rannu vabadussõja mälestusmärk hävitati 1949. aasta mais.

1976. aastal avati toonase Võrtsjärve kolhoosi esimehe Kalev Raave eestvõtmisel samba asukohas Ole Ehelaidi graniitskultpuur nn Rannu ema koos tahvliga, mis pühendas skulptuuri kõigile lahkunuile. Just selle kuju jalami ette olidki maetud ka Vabadussõja samba jäänused.

1989. aastal hakati Rannu Muinsuskaitse Klubi eestvõtmisel kavandama samba taastamist, kuid see eeldanuks Rannu ema nihutamist uuele asukohale. Niisugune plaan ei leidnud rahva seas aga toetust, samba taastamise toetajaid aga jällegi ei rahuldanud variant rajada sammas vallamaja ette.

Kuna kogutud raha odavnes kiiresti, otsustati Rannu kirikusse paigaldada mälestahvel. Sellele märgiti nüüd juba 31 Vabadussõjas langenud Rannu kihelkonna mehe nimi. Tahvel avati 1991. aasta 25. augustil ehk vaid mõni päev pärast Eesti iseseisvuse taastamist.