Enne käte veriseks tegemist said lapsed kuulda, miks üldse jõulude ajal verivorsti süüakse ning kui vähe vanad eestlased endale tegelikult aasta vältel liha lubada said - kui pered olid kümneliikmelised ja laudas kasvas kaks siga, siis palju ju ei jagunud.

Üheksanda klassi tüdrukud arvutasid välja ka verivorstide energeetilise väärtuse ja panid kirja nende koostise - nii nagu seda poevorstipakkidel näha võib.

Toorained osteti tööstustelt ja ka vajalikud riistad saadi sealt laenuks. Algselt oli paan teha 10 kg vorsti, koostisainete koguste arvutamisel tekkinud vea tõttu jäi aga tulemiks 5 kg.

Lisaks vorstidele valmistasid seitsmendikud, kaheksandikud ja üheksandikud ka võid ning küpsetasid karaskit.

Kogu kraam kanti uhkelt eile toimunud kooli jõulupeol lauale ja söödi üheskoos isukalt ära. Jagus kõigile - nii 61-le õpilasele kui õpetajatele ja külalistele.