Kaunis Kabli rand on üheks põhjuseks, miks Häädemeestele suvituskortereid ostetakse. foto: rein sikk

Häädemeeste valla korterelamud asuvad valdavalt rannikupiirkonna asulates – Häädemeeste alevikus, Kablis, Treimanis, Iklas ning need on ehitatud kolhoosiajal.

Kokku on Häädemeeste vallas Looringu sõnul 37 kortermaja, kus on 332 korterit.

Osa korteritest on kasutusel suvekorteritena, sest mitmed pered on suundunud välismaale või linnadesse elama ja tööle, ütles Looring. Kuna Häädemeeste vallas asuvad kaunid liivarannad, ostetakse kortereid ka suvituskorteriteks, eelkõige Treimanisse ja Kablisse.

Turvalisuse seisukohalt on Merle Looringu sõnul siiski oluline, et ka suvituskorteritega kortermajas elaks püsielanikke.

Häädemeeste valla korterelamutes keskkütet ei ole, kasutatakse peamiselt elektri- ja ahjukütet.

Ligikaudu pooltes kortermajades on arendusnõuniku sõnul toimivad korteriühistud ja järk-järgult tehakse majades ka renoveerimistöid.

„Osades majades korteriühistut ei ole moodustatud, kuid maja haldamine toimub korteriomanikke kokkuleppel seltsingu vormis,“ ütles Looring.

Näiteks Soome päritolu elanike suveasumit Treimanin Kultaranda, kolmekordset 18 korteriga nõukogude perioodi lõpul ehitatud kortermaja Treimani külas, haldab aastaringselt majahoidja.

„Maja elanikud peavad oluliseks mugavusi ja turvalisust, korraldatakse ühist seltsielu,“ kirjeldab Looring, lisades, et suvituskorterite omamise puhul ongi eeliseks, et omaniku kulutused hoone ja kinnistu hooldamisele on tunduvalt väiksemad kui suvila või maamaja puhul.

„Kuna meie kortermajad asuvad külakeskustes, on pood, seltsimaja, raamatukogu, bussipeatus ja muud teenused lähedal. Mitmetes korterelamutes on tekkinud toredad (suve)kogukonnad, kus on võimalus kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksteise abistamiseks, mis omab väärtust eriti vanemaealiste elanike puhul,“ rääkis valla arendus- ja keskkonnanõunik.