Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 330,2. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tartumaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Grippi haigestumine on tõusutrendil, haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata jätkuvalt madalaks, kuid gripilevikut nüüdsest laialdaseks.

Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul ei ületa üldine haigestumiste arv tegelikult varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid, kuid grippi haigestunute hulka tõstsid kolm asutusesisest puhangut.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 31 patsienti, neist üle 50 protsendi vanemaealiste ja tööealiste vanuserühmas, 32 protsenti vanusrühmas 0-4.

Analüüsides gripilaadsete haigestumiste vanuselist struktuuri, saab öelda, et gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, aga uusi haigusjuhte tuli möödunud nädalal kõige enam juurde koolilaste hulgas.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris algas gripiviiruste osakaalu tõus. Gripiviiruste osakaal moodustab 50 protsenti kõikidest muudest ringluses olevatest viirustest.

Laboratoorse kinnituse said 76 A-gripiviirust, alatüpeeriti 19 A gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (H3).

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt kas RS- või paragripiviirustega.