Mehe silmad tõmbusid niiskeks. Niiskena püsisid need veel mitu-mitu minutit, sest Setumaa lauluema ja sootska Õie Sarv laulis mehe ja tema tegude kiituseks laulu. Ning selle viimaste salmide juures tõusis rahvas, rohkem kui kuuskümmend inimest ja tegi mehele kummarduse.

Mida siis Jaanus Hiis nõnda erilist tegi?

Just tema eestvedamisel toodi avalikkuse ette ning peatati tänavu kevadel Maardu hiiemetsas toimunud lageraie. Hiis pöördus raie peatamiseks ametkondade poole ning sealt abi saamata teavitas ajakirjandust, Tartu Ülikooli ning Maavalla Koda.

Suurem rüüstamine jäi õnneks olemata, paljud sanglepad alles. Looduslik pühapaik sai hoitud. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on aga inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust.

Aga miks kaitsjale just kirves? “See tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust,” kõneles Kaasik. “Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsmiseks.”

Samas ei tähenda hiite kaitsjate edu Maardus, et nii jääbki. Jah, eestlased on oma usust üha teadlikumad, Riigikogus on loodud looduslike pühapaikade toetusrühm, mille esimees Tõnis Lukas ka hiie sõbra tunnustamise üritusel kõneles, aga saed ei pea vaikima igavesti.

“Raierahu on habras,” tunnistas ka Tõnis Lukas.

Hiie sõbra aunimi anti tänavu neljandat korda. Eelmisel aastal pärjati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Aastal 2009 pälvisid tiitli Paluküla hiiemäe kaitsjad – isa, tütar ja poeg Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp.

Esimene hiie sõbra tiitel anti Muhust pärit Martin Kivisoole eriliselt silmapaistva ja eeskuju vääriva tegevuse eest kodusaare hiite ning teiste looduslike pühapaikade uurimisel, hoidmisel ja tutvustamisel.

Koos hiie sõbraga kuulutati välja ka kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224” võitjad.

Peaauhinna pälvis Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali “Palivere hiiepuuvalvurid”. Autasu – 300 eurot.

Noorte peaauhind määrati Tartu Kesklinna kooli 7.b klassi õpilase Kiur Kaasiku ülesvõttele Saula Siniallikast. Autasu – fotoaparaat Canon.

Kokku anti 15 auhinda, mille hulgas ka ajaloolise Võrumaa, Virumaa, saarte ning muinsuskaitseameti eriauhinnad.

Pärjatud sai ka Maalehe kujundaja Heiki Maiberg, kelle pilt “Murepilved Paluküla hiiemäe kohal” pälvis hiietavade eriauhinna.

Hindamiskogusse kuulusid kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Võistluse korraldas Maavalla Koda koos TÜ ja Hiite Maja SAga.