Tuul puidu ees eelisseisus

OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus märgib, et kui esimese kümne kuni tosinkonna aasta jooksul õnnestub statistikat müüa ja selle arvelt toetust saada, peaks ettevõtmine ennast niipalju ära tasuma, et vähemalt võetud laenud saavad makstud. Veerand sajandi peale arvestatuna on kogu projekti tulusus 8–10%, tänu praegustele, vaid 3–4% ulatuvatele intressimääradele rahvusvahelisel finantsturul võib loota, et omakapitali tootlus küünib teatud etappidel kuni 15%-ni.
„Me ei pane oma tuuleprojektiga põõna puidu põletamisele elektri tootmiseks Narva elektrijaamades. Oleme osa Põhjamaade energiasüsteemist ja sellele turule mahuvad ka teised,“ selgitab Kruus. „Küll aga on Euroopa Parlamendi töörühmades ringlemas palju erinevaid ettepanekuid taastuvenergia mõiste ja selle tootmise otstarbekuse osas. Üldiselt üha enam leviv arusaam ütleb, et biomassi on vaid siis mõttekas energia tootmiseks põletada, kui sellega kaasneb ka eralduva soojuse ärakasutamine, mitte selle mahajahutamine kusagil veehoidlas, nagu see tegelikult Narvas toimuks.“

Leidub ka vastalisi

Siseriikliku toetusega aastas kuni 3 TWh (3000 GWh) elektrienergiat tootev tuulepark arvestada ei saa, sest selle maksmiseks on piir ees – 600 GWh. Selle on aga Eesti juba olemasolevate maismaatuuleparkidega saavutanud.

Seega pingutavad hiiglasliku tuulepargi arendajad praegu selle nimel, et hiljemalt 2020. aastaks saaks mõnede taastuvstatistikat vajavate riikidega sellekohased lepingud sõlmitud. Suurimaks ohuks, mis takistaks nii kaugele jõudmist, peab Martin Kruus bürokraatiat või üle-Euroopaliste toetusmeetmete seiskumine või takerdumine.

Bürokraatiaks võib tuulepargi arendaja pidada ka käimasolevat kohtuasja – nimelt vaidlustas MTÜ Hiiu Tuul omaaegse maakonnaplaneeringu mereplaneeringu osa. Esimese astme kohus andis õiguse maavalitsusele, otsus kaevati edasi.

Muide – kevadel avatakse Hiiumaal ka siinkandi suurim ja võimsam päikeseenergia tootmise väli, mistõttu on juba kunagist plastisaart (mitmete plastitööstuse ettevõtete asetsemise tõttu saarel) hakatud nimetama energiasaareks.



MIS ON MIS: Hiiumaa tuulepark

• Idee Hiiumaa ranniku lähistele meretuulikute koloonia rajada pärineb aastast 2007.
• Tuulepark on kavas rajada Hiiumaa loode- ja põhjaosa rannikumerre
• Plaanis on rajada kuni 160 üksteisest umbes kilomeetri ja rannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusel asuvat tuulegeneraatorit.
• Kui projekt tehakse n-ö minimalistlik ehk tuulepargi võimsuseks jääb sadakond megavatti ja tuulikuid rajatakse samuti saja ringis, siis jääb kogu ettevõtmise maksumus kahe miljardi euro piiresse.
• Tuulikute nimivõimsus 4–7 MW, tuulepark on suuteline tootma kuni 3 TWh elektrienergiat aastas ja oleks sellega Balti riikide suurim.
• Keskkonnamõjude hinnang (KMH) lubab rajada tuulepargi võimsusega 700–1100 MW.
• Tuulikute elueaks on arvestatud 25 aastat.
• Piiritaguste sarnaste tuuleparkide kogemuse varal vajab ka Hiiumaa park funktsioneerimiseks umbes 150 töötajat.
• Vähemalt kolm aastat Hiiumaal elanud inimesed saavad osta tuulepargi garanteeritud intressiga võlakirju, mille aastaseks tootluseks lubab arendaja 15% alginvesteeringu suurusest.
• Nelja Energia on sõlminud Hiiu vallaga ühiste kavatsuste protokolli, tuulepargi käivitumisel lubatakse iga toodetud megavati pealt suunata 30 senti Hiiumaa arendamise fondi.
• Kokku on kavas aktsiakapitalist 17 miljonit eurot reserveerida kohaliku elanikkonna osaluse suuruseks.
• Meretuulepargi rajamisele seisab vastu 2015. aasta septembris loodud MTÜ Hiiu Tuul, mis käib sel teemal Hiiu maavalitsusega kohtuteed.
• Märtsi alguses on plaanis KMH avalikusele n-ö ametlikult presenteerida, Hiiumaal toimuvad 8. ja 9. märtsil KMH avalikud arutelud.
Allikas: keskkonnaministeerium, Nelja Energia