2010. aastal ostis Kottise pangalaenuga koha, kus kanuumatku ja paadireise korraldada, kuid nüüd sobiks madalapõhjaliste veesõidukite asemel jões liikumiseks pigem roomiktraktor.

Kottise “viga” oli see, et viie aasta eest Ahja jõe ürgorus Kassioru puhkemajas tegutsema asudes ei arvestanud ta, et elukoht on mitte jõe, vaid 3,2 hektari suuruse paisjärve ääres.

Tegelikult on see muidugi jõgi, aga see paisutati üles juba enne 1914. aastat, mil sinna ehitati vesiveski.

Viis aastat pärast Kassioru ostu seisab Kottise samas kohas kaldal ja vaatab oma rohkem kui 30 vähest kasutust leidvat kanuud, mille ninad on mudased – kuidas sa kanuumatku korraldad, kui vesi on kadunud ja sõiduvahendi põhi künnab põhja.

Järvest on saanud kümmekonna meetri laiune madal jõgi. Kõik see juhtus seepärast, et vana pais lammutati, et aidata kaasa Ahja jõe loodusrikkuse säilimisele ja võtta kalade rändeteelt takistus.

Kui paljud majapidamised paisu lamutamise tõttu kaevuveeta jäid, sellest loe homsest Maalehest.