Ahja jõel Kiidjärve veskijärvel avati pais, mistõttu muutus veskijärv madalaks ojaks. Kanuumatkade korraldajatel on seepärast raske tegevust jätkata. Allpool jõge Taevaskoja juures plaanitakse lammutada ka Saesaare pais, mistõttu kaob sealt kaunis järv ning jõelaevaga Lonny ei saa enam teha sõite. Pole ka teada, mis juhtub siis, kui paisu kadudes Taevaskojas jõevesi senisest tunduvalt kõrgemaks tõuseb ning kuidas see paljandeid mõjutab. Piltidel Kassioru kanuumatkade korraldaja AIVAR KOTTISE ja Lonny perenaine IIA TIMMI (paisude lammutamise vastu). Foto: Ivar Soopan

“Tänavune suvi on ikka täiesti krahh. Mul on kõik lootused ja usk kadunud,” ütleb Ahja jõe ääres elav turismiettevõtja Aivar Kottise. Ta elab legendaarses paigas – Ahja ürgorus. Seal asub ka Taevaskoda ja kant on matkajate seas väga populaarne.

2010. aastal ostis Kottise pangalaenuga koha, kus kanuumatku ja paadireise korraldada, kuid nüüd sobiks madalapõhjaliste veesõidukite asemel jões liikumiseks pigem roomiktraktor.

Kottise “viga” oli see, et viie aasta eest Ahja jõe ürgorus Kassioru puhkemajas tegutsema asudes ei arvestanud ta, et elukoht on mitte jõe, vaid 3,2 hektari suuruse paisjärve ääres.

Tegelikult on see muidugi jõgi, aga see paisutati üles juba enne 1914. aastat, mil sinna ehitati vesiveski.

Viis aastat pärast Kassioru ostu seisab Kottise samas kohas kaldal ja vaatab oma rohkem kui 30 vähest kasutust leidvat kanuud, mille ninad on mudased – kuidas sa kanuumatku korraldad, kui vesi on kadunud ja sõiduvahendi põhi künnab põhja.

Järvest on saanud kümmekonna meetri laiune madal jõgi. Kõik see juhtus seepärast, et vana pais lammutati, et aidata kaasa Ahja jõe loodusrikkuse säilimisele ja võtta kalade rändeteelt takistus.

Kui paljud majapidamised paisu lamutamise tõttu kaevuveeta jäid, sellest loe homsest Maalehest.