Loomatõkketara Foto: Sven Arbet

Kolme aasta eest avalikel aruteludel tuli inimestele suure üllatusena jutt raudteed ääristavast ja Eestit poolitama hakkavast tarast. Täpsustavad küsimused lükati tookord tulevikku – uuringud näitavad, mida ja kuidas tehakse. Tulevik on nüüd käes, tara muutmata kujul käekõrval.

Mahukas, kõiki küsimusi käsitlev keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne on nüüdseks avalikult kättesaadav. Sealt võib selgelt lugeda, et Rail Balticu äärde tuleb kogu pikkuses mõlemale poole raudteed rajada traataed, põhjendusega, et kiirraudtee peab vastama kindlatele standarditele, et rongid võiksid seal sõita kuni 240 km/h.

Tänavu veebruaris valminud ingliskeelses Rail Balticu tehnilises kirjelduses on samuti selgelt kirjas, et tuleb metallist võrkaed, soovitavalt 2,6–2,8 meetrit kõrge ning seda kogu trassi ulatuses. Ka loomastiku uuring on tehtud eeldusel, et raudteed ääristab tara, mis otseselt mõjutab suure liikuvusega suurimetajate, sõraliste ja suurkiskjate elu.

Rail Balticu keskkonnamõjude hindaja Heikki Kalle ettevõttest Hendrikson & Ko selgitab, et raudtee kulgeb läbi kolme Balti riigi ühesugustel tehnilistel tingimustel. Teisisõnu – kui Lätis ja Leedus on aed, peab see olema ka Eestis, muidu tuleks teha standardis erand.

Pikemalt juba homsest Maalehest!