Kukruse tuhamägi Foto: RAIVO TASSO, Delfi\Ekspress Meedia

Üksnes mäe ümbertõstmine ja kõige enam saastunud osade äravedamine suudab kustutada palangu ning peatada keskkonna reostamisne, usutakse täna.

Otse Tallinn-Narva maantee kõrval asuv Kukruse koos oma kärssava mäega on oluline paik, mis andnud nime ka põlevkivile.

„Kukersiit“ on regionaalne kivimi nimi. Eestis tunneme kukersiiti põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, mis asub maa sees nn. Kukruse lademes.

Rahvasuu mainib põlevkivi avastajana Kukruse kandi külameest, kes ehitas põlevkivist sauna. Kui saun küdema pandi, põlenud kiviehitis ... heleda leegiga tuhaks.

Põlevkivi on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Esimene allmaakaevandus tegutses Kukruse küla ligidal. Küla mainiti esmakordselt aastal 1241, mõisa 1453.

Kivim on saanud nimetuse just Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi. Nimetuse andis kivimile baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt.

Kukruse mõisas avas aastal 2010 uksed polaarmuuseum, mistõttu mõis kannab nime Polaarmõis. Lisaks vahvale ekspositsioonile on polaarmõis saanud hinnatuks näitemängude tegemise kohaks.

100 meetri kaugusele Kukruse mäest jääb Kohtla -Järve linna Kukruse linnosa, kus 500 elaniku ringis, neist umbes 150 on eestlased. Kukrusel asuvad Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakond.

Kukruse aherainemäega seotud teisaldamisplaanidest kirjutab pikemalt homne Maaleht. Täna on vaatamiseks galerii vaadetest mäele ja vaadetest mäe pealt.