Pärast esimest huntide rünnet ehitas pere madalate aedade asemele ümber karjamaade ligemale kahe meetri kõrgused voolu all traataiad. “Oleme teinud suuri kulutusi, ent hunt lagistab vaid naerda," nendib lambakasvataja Shutterstock

Ühelt poolt on tore elada metsikul põhjamaal, kust inimene pole veel jõudnud suurkiskjaid välja tõrjuda, kuid teisalt muutub meel mõruks, kui needsamad suurkiskjad ennast õue peale sisse seavad ja kallid tõuloomad pintslisse pistavad.

Lambakasvataja Rannar Lehis: “Kui eeskujuks võtta Auschwitzi koonduslaager, kus aed neli meetrit kõrge, siis on võimalik lambaid pidada, aga et toidame siin lambaid kasvatades hunte, pole mõeldav."

Avalehele
81 Kommentaari
Loe veel: